Soome kaupmees pani poevarga pildi sotsiaalmeediasse üles, jäi ise süüdi ja pidi suure trahvi maksma

Soome Seinäjoki linna kauplusepidaja pani Facebooki üles pildi poevargast ja kirjutas juurde, et isik jättis kauba eest maksmata. Kauplusepidaja mõisteti selle eest kuriteos süüdi, asi käis ära ülemkohtus.

Lugu sai alguse Seinäjokis 2017. aasta augustikuus. Ühest poest varastati kaupa ligi 200 euro eest. Poevaras jäi valvekaamera salvestisele, vahendab MTV.

Pärast juhtumit pani kaupmees poe Facebooki küljele üles video ja pildi poevargast ning kirjutas juurde teksti, milles märkis, et pildil olev isik jättis kauba eest maksmata ning et asja kohta on tehtud kuriteoteade. Kaupmees tahtis välja selgitada poevarga isiku ning ühtlasi anda teada, et iga sellise asja kohta tehakse kuriteoteade.

Poevaras tegi omakorda kuriteoteate selle Facebooki sissekande kohta. Prokurör esitas süüdistuse kaupmehe vastu. Süüdistuse järgi levitas kaupmees eraelulist halvustavat teavet. Süüdistus esitati ka teise kaupmehe vastu, kes oli jaganud teadet oma poe Facebooki küljel.

Süüdistuse järgi tekitas kaupmeeste tegevus poevargale kannatusi ning põhjustas poevarga suhtes halvakspanu.

Asi oli arutusel Lõuna-Pohjanmaa kohtus 2018. aastal. Kohus asus prokuröriga samale seisukohale ja mõistis poepidajad süüdi.

Kohtu hinnangul täidavad eraelulise info avaldamine ja selle jagamine kuriteo koosseisu kriteeriumid. Kohus põhjendas otsust muu hulgas sellega, et poevaras oli pildil ja videos hästi ära tuntav. Kohus leidis, et kuriteokahtlustuse kohta kirjutamine veebis tekitas kahju ja kannatusi poevargale ning põhjustas poevarga suhtes halvakspanu.

Samas saadi ka kaupmehest aru, kes tahtis kuriteo välja selgitada ning ära hoida teisi sarnaseid juhtumeid. Motiiv oli kohtu hinnangul selge. Kohtu hinnangul aga poleks olnud vaja kuriteo lahendamiseks poevarga kohta infot avaldada.

Kohus viitas otsust tehes süütuse presumptsiooni põhimõttele. Kohus leidis, et kahtlusalusest pildi avaldamisega võidakse isik juba enne kohtu otsust süüdi mõista. Kahtlusaluse seisukohast pole õige, et igaüks võib ilma kohtu otsuseta levitada infot kahtlusaluse kohta, mistõttu tuleb üksikisiku õiguste kaitseks piirata sõnavabadust, ledis kohus.

Kohus tugines otsuses ka sellele, et poevarguse puhul oli tegemist üksikjuhtumi ja väikse kuriteoga, millel pole erilist ühiskondlikku tähendust.

Süüdi mõisteti nii postituse teinud kui seda jaganud kaupmehed. Kuigi nad mõisteti süüdi eraelu puudutava halvustava info levitamises, neile karistust ei määratud. Kohus lähtus sellest, et karistuse võib jätta määramata, kui kuritegu on väike. Samas mõisteti poepidajatelt poevarga kasuks välja hüvitised. Kaupmees pidi maksma 300 eurot ja teadet jaganud teine kaupmees 100 eurot.

Lisaks leidis kohus, et poevaras oli ise oma tegevusega põhjustanud kaupmeeste teod. Poevargale mõisteti teo eest trahvi 20 päevamäära ulatuses, mis tema puhul on 120 eurot.

Poevarguses süüdi mõistetud mees aga ei jäänud kohtu otsusega rahule ja kaebas edasi. Ta kaebas asja edasi ringonnakohtusse ning nõudis kaupmeeste karistamist rahatrahviga. Ühtlasi soovis ta suuremat hüvitist.

Vaasa ringkonnakohus otsustas 2018. aasta septembris, et ei võta asja menetlusse. Poevaras kaebas pärast seda edasi ülemkohtusse.

Ülemkohus leidis 2019. aasta novembrikuus tehtud otsuses, et ringkonnakohus oleks pidanud võtma asja menetlusse. Ülemkohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja andis korralduse võtta asi ringkonnakohtus menetlusse.

Ringkonnakohus tegi uue otsuse esmaspäeval. Otsuses leidis ringkonnakohus, et kaupmehed peavad maksma karistuseks trahvi. Postituse teinud kaupmehele mõisteti rahatrahv 15 päevamäära ulatuses. Ta peab maksma 825 eurot. Kaupmehe postitust jaganud teisele kaupmehele mõisteti rahatrahv 10 päevamäära ulatuses, ta peab maksma 120 eurot.

Ühtlasi suurendas kohus meestelt välja mõistetud hüvitisi. Postituse teinud kaupmees peab maksma 600 eurot ja teine kaupmees 200 eurot. Summad on seega võrreldes varasema otsusega kahekordsed. Lisaks peavad mehed kinni maksma poevargale riigi poolt määratud advokaadi tasu.

Miks siis tegi ringkonnakohus teistsuguse otsuse? Ringkonnakohtu hinnangul polnud põhjendatud kaupmeeste karistamata jätmine. Meeste tegu polnud kokkuvõttes nii tühine, et nad võinuks karistusest vabastada.

Otsust põhjendas kohus muu hulgas sellega, et poevarga tegu oli väike, samas aga avaldas kaupmees pildi veel enne, kui politsei oli hakanud asja uurima. Kohtu hinnangul rikkus kaupmees oma teoga poevarga õigust eraelu kaitsele, samuti süütuse presumptsiooni põhimõtet.

Kohus pidas kaupmeeste teguviisi mõistetavaks, samas viitas kohus sellele, et kuritegude lahendamine on politsei ülesanne. Tegemist oli küllalt tavapärase poevargusega, mis poleks vajanud kaupmehe sekkumist.

Kohus leidis, et kuriteo ohvriks langemine ei tähenda, et seda võiks lahendada teise kuriteoga. Kaupmees oleks pidanud ootama ja laskma asju seadusejärgselt lahendada.

Teise kaupmehe puhul märkis kohus, et jagati infot poevarguse kohta, kuigi ettevõte ise poevarguse tõttu ei kannatanud. Teisel kaupmehel polnud seega motiivi poevarga tegevusele reageerimiseks. Samas leiti, et juba avaldatud postituse jagamine on leebem kuritegu kui algse postituse avaldamine, seetõttu on ka karistus leebem.

Kommentaarid
(Külastatud 3,924 korda, 1 külastust täna)