Neljandik Soome koroonaga nakatunutest on võõrkeelsed, kuigi nende osakaal rahvastikus on vaid 8 protsenti – miks see nii on?

Soome terviseameti andmetel on võõrkeelsete elanike osakaal koroonaga nakatunutest 25 protsenti, kuigi nende osakaal rahvastikust on vaid 8 protsenti.

Terviseameti teadusjuht Natalia Skogberg toob välja mõned põhjused, miks võõrkeelsete hulgas on rohkem nakatumisi. Nii näiteks elavad nad tihedamalt koos suurtes linnades, kus nakatumisi on üldse rohkem, vahendab MTV.

Nakatumist mõjutavad ka kitsamad elutingimused ning suuremad pered. Skogbergi väitel on tegureid palju, aga välja võib tuua võõrkeelsete madalama sotsiaal-majandusliku positsiooni ühiskonnas. Migrandid töötavad valdavalt neis valdkondades, kus kaugtööd on raskem teha nagu transport, teenindus ja meditsiin.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas on võõrkeelsete nakatunute osakaal veel kõrgem, 30-40 protsenti. Samas on migrandid aktiivsemad testidel käijad.

Helsingis on suurendatud koroona-alast teavitustööd: raamatukogudes, noortekeskustes ja kaubanduskeskustes käivad ringi nõustajad. Itise kaubanduskeskuse infopunktis jagatakse infot araabia, prantsuse ja somaali keeles. Iga päev käib sealt läbi ligi 100 inimest.

Varem köögitöölisena ametis olnud Hamdi Mohamed alustas infopunktis nõustajana detsembri algul. Ta vastab somaali-keelsetele küsimustele. Inimesed küsivad põhiliselt testimispunktide asukoha kohta ning telefoninumbreid, kuhu helistada, kui on probleem. Kõik ei tea, mis see koroonaviirus on ja mis on haigusnähud.

Araabia ja prantsuse keeles nõu andev Sami Ouarab rõhutab vajadust jagada infot inimeste emakeeles. Kui inimesed ei saa aru, siis ei teata, mida võib teha ja mida mitte.

Vantaal migrantide juhina töötav Abdul Lamghar aga muretseb eriti vanemate inimeste pärast, kelleni ei pruugi info jõuda. Samal ajal olukord halveneb ja nakatumisi tuleb kogu aeg juurde.

Kommentaarid
(Külastatud 646 korda, 1 külastust täna)