Kulutoetus on mõeldud kõigile ettevõtetele, mille käive on koroona tõttu langenud vähemalt 30 protsenti. Täna, 18. detsembril 2020 andis valitsus välja määruse sektorite kohta, mis saavad täiendava põhjenduseta toetust taotleda. Kui ettevõte ei kuulu määruses määratletud sektorisse, peab ta eraldi põhjendama abi vajalikkust ja koroonast tulenevat käibe vähenemist.

• Valitsussektorite loetellu kandmine valitsuse määruses kiirendab ettevõtte avalduse menetlemist riigikassas. Ettevõtted saavad toetust taotleda, kui ettevõtte käive on valitud võrdlusperioodil langenud 30 protsenti, ütleb majandusminister Mika Lintilä.

Määrus hõlmab neid tööstusharusid, mille käive on 2020. aasta juunis-oktoobris vähenenud vähemalt 10 protsenti võrreldes 2019. aasta vastava perioodiga. Samade perioodide põhjal kontrollitakse ka ettevõtte enda käibe vähenemist. Kui ettevõte asutati 1. mail 2019 või hiljem, on vaatlusperioodiks 1. jaanuar kuni 28. veebruar 2020.

Kulutoetuse seaduse muudatused jõustusid 15. detsembril 2020. Riigikassa avab ettevõtete jaoks taotlemise 21. detsembril 2020. Taotlemine lõpeb 26. veebruaril 2021.

Sektorite loend aitab toetusi suunata

Sektorite loendis täpsustatakse abi suunamist ettevõtetele, mida koroona mõjutab. See võimaldab ettevõtte tegevuses paremini arvestada muid võimalikke põhjuseid. Nende hulka kuuluvad näiteks äri hooajalised kõikumised või käibe vähenemine muudel põhjustel kui koroonaepideemia.

Kulutoetuste taotluste teises voorus on 220 tööstusharu, võrreldes esimese taotlusvooru 365-ga.

Muu hulgas ei hõlma tööstusharud enam näiteks söögikohti, kohvikuid ja baare, juuksurisalonge ja iluteenuseid, samuti osa jaekaubandusest ja töötlevatest tööstustest. Kuid nende sektorite ettevõtted saavad taotleda kulutoetust, kui nende käive on 2020. aasta juunis-oktoobris koroona tõttu langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes 2019. aasta sama perioodiga. Söögikohti on ka varem toetatud eraldi toetusega.

Tööstusharud on määratletud maksuameti käibemaksuandmete põhjal. Kulutoetust ei saa siiski anda primaarsele põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelussektorile, mille suhtes kehtivad eraldi riigiabi eeskirjad põllumajandus- ja metsandusministeeriumi haldusalas. Kulutoetused hõlmavad ka ettevõtlusega tegelevaid sihtasutusi ja ühinguid.

Toetuste eesmärk on vältida pankrotte

Koroonapandeemia tõttu vähenenud käibega seoses on ettevõtetel raskusi püsivate ettevõtlus- ja palgakuludega toimetulekuga. Kulutoetus on nende kulude kompenseerimine, kuid see ei kompenseeri käibe vähenemist. Abi eesmärk on aidata ettevõtetel koroonast tingitud raskes majanduslikus olukorras toime tulla. Teise taotlusvooru jaoks on riik eraldanud kulutoetuseks 550 miljonit, kuid toetuse jaoks vajaliku eelarve hinnang on ebatäpne ja kogu summa võib jääda kasutamata. Rahaeraldise kasutamine sõltub abikõlbulike ettevõtete arvust ja kuludest.