Soomes on eluasemekulud üldiselt normaalsel tasemel, aga korterite üürihinnnad on väga kõrged. Näiteks Vantaal elav naine maksab üüri 866 eurot kuus.
Vantaal elav 57-aastane Maarit maksab 2-toalise korteri üüriks ära valdava enamuse oma töövõimetuspensionist. Pärast üüri, elektriarve, kodukindlustuse ja telefoniarve maksmist millekski muuks suurt enam raha alles ei jäägi, vahendab Yle.
Maarit räägib, et probleemid on siis, kui tuleb midagi suuremat osta või on tervisega probleem. Kui pesumasin rikki läks, siis uue ostmiseks raha ei olnud.
Naine on olnud järjekorras, et saada omale Helsingis, Vantaal või Espoos normaalsema hinnaga üürikorter, aga nõudlus on suur ja taotlusi on palju ees.
Euroopa Liidu arvestuses on Soome üürid väga kõrged. Sellised on elamiskulud, mis ületavad 40 protsenti sissetulekust. Normaalseks peetakse eluasemekulusid, mis on 25-30 protsenti tuludest.
Turu ülikooli juures tehtud värskes uuringus võrreldi Soome üürihindu ülejäänud Euroopaga. Hea uudis on see, et kuigi Soomes peetakse elamist kalliks, siis on kulud mõõdukal tasemel võrreldes ülejäänud Euroopaga. Soome tuludest läheb eluaseme peale keskmiselt vähem kui viiendik. Seda on vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Keskmise varju jäävad aga suured käärid eluasemekulude vahel. Väga suur on erinevus üüripindade ja laenuga ostetud korterite kulude vahel. Üüripindadel elavad inimesed maksavad Soomes rohkem kui teistes riikides. Ka teistes riikides maksavad üüripindadel elavad inimesed teistest rohkem, aga Soomes on vahe suurem.
Soomes on üüripindadel elavate inimeste kulud sissetulekut arvestades OECD riikides kõrgeimad ehk 32 protsenti tuludest. Laenuga ostetud korterite puhul on kulud keskmiselt vaid 15 protsenti sissetulekust.
Eriti paistavad Soomes välja need väikse sissetulekuga üürnikud, kes maksavad üüri turuhinda. Soomes maksid 2018. aastal väikse sissetulekuga majapidamised eluasemekuludeks üle 40 protsendi sissetulekust. See on väga kõrge tase, sellest kõrgemad on Euroopas kulud vaid Suurbritannias.
Vahe võib tulla sellest, et kui paljudes riikides on üüripinnal elamine tavaline kõigi ühiskonnagruppide hulgas, siis Soomes on see tavaline vaid väikse sissetuleku puhul. Üüripinnal elamine on muutunud ka Soomes tavalisemaks, aga seda võimalust kasutavad väiksema sissetulekuga inimesed. Samas on riigi toega üürikorterite hulk vähenenud.
Üürnike esindusorganisatsioon peab üüride kõrget hinda suureks probleemiks. Kogu süsteem on läinud selles suunas, et elamispind on hüve, mitte aga põhiõigus ja kodu. Kui neid hüvesid on vähe saada, siis tuleb nende eest ka palju maksta.
Soomes on turuhinda maksvate üürikorterites elavate inimeste arv viimase kümne aastaga kasvanud. Kui 10 aastat tagasi elas sellistes üürikorterites 10 protsenti inimestest, siis 2019. aastal oli nende osakaal 14 protsenti.
Soome kallite üürikorterite põhjus võib olla ajaloos, kuna Soomes algas linnastumine hiljem kui teistes riikides, mis on toonud kaasa eluasemete puuduse linnades. Soome linnades pole suurel hulgal vana elamispinda nagu see on mujal.
Soomes kerkisid üürihinnad kiiresti peale 2010. aastat, aga praegu on hinnalangus aeglustunud, kuna kortereid on juurde ehitatud.
Lahenduseks Soome kõrgete üüride probleemile pakutakse ühelt poolt hinnatõusu piiramist, teiselt poolt toetusi ja soodustusi üürilevõtjatele. Parimaks lahenduseks peetakse aga uute elamispindade lisandumist. Linnad oleks valmis rohkem ehitama, aga planeeringud seavad piiranguid. Seetõttu ei suudeta nii palju ehitada kui oleks vajadus.
Teiselt poolt märgitakse seda, et võrreldes teiste riikidega on Soomes korterid üldiselt väga heas korras. Katused ei tilgu ning üürileandjad on valdavalt ausad ja heatahtlikud. Soome kõrgete üürihindade probleemi aga hakatakse arutama parlamendis. Pole normaalne, kui üüri peale läheb üle poole sissetulekust. Elus peaks olema ka midagi muud kui katus pea kohal, räägib soomlanna Maarit.
https://yle.fi/uutiset/3-11662307
