Orienteerumisega tegelenud Jyväskylä mees läks 13 aastat tagasi kodust välja ega naasnud. Politseile räägiti salapärasest vastutulijast, kes inimestest eemale hoidis ning õõvastavast leiust järvel. Müsteeriumiks jäid armastuse puudumist tähistavad sõnumid.
Oli 2007. aasta juulikuu 1. päev. Sel päeval kuulsid lähedased 37-aastasest Marko Ovaska’st viimast korda, vahendab MTV.
Tehnoloogia valdkonnas juhina töötanud pereisa oli lahkunud kodust Jyväskyläs ja võtnud ühendust oma vennaga. Ta oli käinud veebis, aga kustutanud lehitsemise andmed. Pangakaarti oli viimati kasutatud samuti samal päeval juulikuu algul. Ovaska oli võtnud välja 140 eurot sularaha. Pärast seda enam konto seis ei muutunud.
Umbes nädal peale kadumist sai politsei teate uuest Volvo V40-st, mis oli seisnud mitu päeva mahajäetuna kõrvalisel metsateel Põhja-Savos Sonkajärvi vallas Koirakoskis. Kaugus Jyväskyläst auto leidmise kohani Pohjoismäentiel oli ligi 250 kilomeetrit. Kohalike väitel seisis auto metsateel alates esmaspäevast, 2. juulist.
Ovaska autos oleks jätkunud veel bensiini sõidu jätkamiseks, mis tähendas, et et reis ei lõppenud seoses kütuse lõppemisega. Auto istmelt leiti Kuusamo koha pealt lahti võetud kaart, hügieenitarbed ja mehel viimati seljas nähtud t-särk ning dressipüksid. Matkatarbed oli ta jätnud koju.
Politsei andmetel oli mees võinud midagi tee pealt kaasa osta, aga selline oli seis tol hetkel. Politsei jaoks olid otsingud suure metsamassiivi ääres tõsine pähkel. Telefoni positsioneerimisest polnud abi. Ovaska kaks mobiili olid jäänud autosse.
Lähedased olid hämmingus, sest mehel polnud teadaolevalt Põhja-Savos mingeid kontakte. Viimaste jutuajamiste ajal lähedastega ei tulnud välja midagi kadumisele viitavat. Uudistes paluti infot ligi 180 cm pikkuse, saleda, kitsa näo ja helepruunide juustega mehe kohta.
Ovaska töötas programmeerimisfirma TietoEnator tootmis- ja logistikajuhina. Ta oli kogenud looduses liikuja, kes tegeles orienteerumisega. Ta oli osalenud mitmel korral Jukola öisel orienteerumise teatejooksul.
Uurimise käigus sai politseile ühtlasi teatavaks, et mehel oli parasjagu raske aeg – ta oli lahutamas abielu. Politsei arusaama kohaselt oli Ovaska ise sõitnud autoga metsatee äärde, mistõttu hakati teda sealt otsima. Mitmeid päevi kestnud otsingutele oli kaasatud kümneid inimesi nii politseist kui vabatahtlike hulgast.
Ovaskast ei leitud mitte ühtegi jälge, aga politsei sai mõningaid vihjeid kadumiskoha lähedalt. Keegi oli näinud Ovaskat autoroolis Sonkajärvi vallas Paisuas. Lähedases marjasoos liikujad aga olid näinud tundmatut meest, kel polnud kaasas marjakorjamise nõud.
Juulikuu lõpus avastas üks Sonkajärvi suvilaomanik, et keegi oli käinud hoovis. Sissemurdmise jälgi ei olnud, aga hoovis oleva laua peale oli kraabitud kahel korral tekst: „NOBODY LOVES ME”.
Augustis nägi üks inimene Vehkalampis tee pealt metsa jooksvat meest. Septembri algul otsiti Ovaskat Sonklajärvi Kaunislahti rannast. Politseile laekunud vihje kohaselt, oli järve äärest leitud sedel, millel oli sama ingliskeelne tekst. Keegi ei armasta mind. Sedelit ennast aga ei leitud.
Pealtnägijate tähelepanekuid ühendas see, et mees põgenes teiste inimeste eest. Politsei ei teadnud kindlalt, kellega oli tegu. Armastuse puudumisest kõnelevaid sõnumeid ei osatud esialgu seostada kadunud pereisaga.
Politsei arvas, et tegemist võib olla kadunud mehega, kes väldib kontakti teiste inimestega. Arvati, et see võib olla tema, aga täit kindlust selles ei olnud. Politsei otsustas lõpetada mehe otsingud 2007. aasta detsembris.
Meest ei leitudki. Teatud küsimusi tekitas see, et Ovaskat ei otsitud esimest korda. Ta oli kadunud vaid kuu aega varem, mais-juunis 2007. Ka esimesel korral oli mees lahkunud Jyväskyläst. Tookord oli põhjuseks peresisene tüli. Paari päeva pärast leiti mehe auto Leivonmäki rahvuspargi lähedalt. Veidi hiljem leiti telk. Läks kaks nädalat, kui üks autojuht nägi tee ääres üht nälginud meest. Ovaska viidi kiirabiga haiglasse.
Kui teisest, juulikuu kadumisest oli möödunud kaks aastat, sai politsei teate ühelt noorelt Vieremä vallas elavalt mehelt. Tema õngenööri otsa oli jäänud ühe kalalkäigu ajal inimese kehaosa. Oli 2009. aasta juuli.
Mees oli kalastanud Sonkajärvi vallas Haajaistenjärvi ääres, paarikümne kilomeetri kaugusel Ovaska kadumisekohast. Järve äärde viib matkarada nimega Volokinpolku. Mees oli püüdnud kala järve ääres ühe saare lähedal. Ta tõmbas õnge välja ja nööri külge oli jäänud tükike inimese peanahka või midagi seesugust. Mees oli olnud šokeeritud ja hämmingus.
Politsei läks Haajaistenjärvi äärde mitme laibakoeraga otsima. Abi paluti Soome lahe piirivalve sukeldujatelt. Otsingud kestsid mitu päeva.
Koerad andsid mõista, et midagi järves on. Midagi konkreetset inimese kehaosadele viitavat aga järvest ei leitud. Otsida oli raske. Tegemist oli mudase põhjaga madala järvega, kus nähtavus oli pea olematu. Järve pindala on ligi 4,5 ruutkilomeetrit.
Kui vees olidki inimese kehaosad, oli neid väga raske märgata. Koerte tähelepanekud võisid tähendada ka seda, et keha oli vees mitmes kohas laiali.
Peanahka meenutav leid saadeti keskkriminaalpolitsei laborisse. Seal tehti kindlaks, et tegemist oli inimese juustega. Aga polnud teada, kelle omadega. Juuste kohta ei saanud teada muud kui et kui vanale mehele või naisele need olid kuulunud. Ovaska juhtumi lahendamisele see leid kaasa ei aidanud.
Hiljem võttis uurimine veel traagilisema pöörde. Nimelt hukkus peanaha tüki leidnud noor mees mootorrattaõnnetuses vaid kaks nädalat peale seda, kui oli oma leiust teada andnud. Mees kuulati enne seda üle ja ta näitas leidmise koha politseile ära. Temalt oleks võidud veel midagi täpsustavat küsida, aga läks nagu läks.
Marko Ovaska oleks nüüd 50-aastane. Ta on tunnistatud surnuks. Politsei hinnangul pole juhtumiga seotud kuritegu. Ovaska juhtumit peetakse aga politseis erakordseks, kuigi inimesi on kadunud nii enne kui pärast seda nii omal soovil kui kellegi teise mõjul.
