Probleem Soomes: kasvab välismaalt pärit noorte vägivald, aga nendega ei juleta midagi ette võtta, kuna kardetakse tembeldamist rassistiks

Espoo lapsevanem Anne on mures, et keegi ei räägi Helsingis tegutsevate noorukite kampade vägivalla ohvriks langenutest. Neid justnagu polekski olemas.

Anne räägib, kuidas tema 15-aastane poeg langes koos sõbraga sügisel Helsingis röövimise katse ohvriks. Üks noorukite kamp oli kaks poissi sisse piiranud, aga neil õnnestus põgeneda. Poja sõbrale löödi aga nuga selga, vahendab Yle.

Anne rääkis, et pojalt saadud info põhjal olid ründajad välismaa taustaga noorukid, umbes samavanused poisid. Poeg vaatas, et sai põgenema ja ei jätnud nägusid meelde. Ründajaid pole kätte saadud.

Ema rääkis, et rünnaku asukoht on teada ja asi peaks olema politseis eeluurimisel. Ema väitel on politseist öeldud vaid seda, et selliseid asju juhtub iga nädal. Antud juhul kasutati ka nuga.

Helsingi politsei noortega tegeleva grupi juht Marko Forss on öelnud, et Helsingis on 100-150 vägivaldset noorukit, kes liiguvad eri gruppides linna peal. Osa neist on välismaalased, osa soomlased.

Forssi väitel on 10-20 noorukit, kes on seotud raskemate kuritegudega. Nende hulgas on nii välismaalasi kui soomlasi. Röövide puhul eristuvad põhiliselt Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast pärit noorukid. Soomlased on seotud narkokuritegudega.

Forss räägib, et välismaa taustaga noorukid ei näe Soomes eriti võimalusi arenguks, seetõttu kogunetakse kampadesse. Röövimisega on võimalik kergesti raha teenida, selle asemel, et õppida või tööle minna.

Forss on politsei noortegrupis olnud kolm aastat ja muret teeb asjaolu, et noortega on hakanud segunema vanemad inimesed. Röövimiste puhul on grupis 5-6 noorukit, kellest 2 on aktiivsemad.

Röövi ohvriks langenud poisi ema Anne on võtnud ühendust mitmete Soome poliitikutega, aga keegi ei taha eriti selle teemaga tegeleda, kuna see puudutab välismaalt tulnud noori. See on õrn teema ja keegi ei taha saada tembeldatud rassistiks. Samas on olemas grupp noorukeid, kes valmistab üha enam peavalu. Asja kinnimätsimine ei aita probleemi lahendamisele kaasa.

Ema väitel pole küsimus nahavärvis, vaid selles, et kõik kurjategijad tuleb kätte saada, ka välismaalased. Soomes on noorukite kuritegevuse teemal võtnud sõna nii peaminister Sanna Marin kui siseminister Maria Ohisalo, aga ema arvates on kuritegude ohvrid täiesti ära unustatud. Ema väitel teeb see haiget. Samuti teeb haiget see, et kuritegevust peetakse „normaalseks” noorukite omavaheliseks arveteõiendamiseks. Mitte ükski otsustaja pole vabandanud kuritegude ohvrite ja nende lähedaste ees ning nende ebaõnnestunud otsuste ees, mille tõttu on sellised olukorrad tekkinud.

Noori on juba surmagi saanud, räägib ema. Näiteks Vallilas 31. oktoobril toimunud pussitamises ja Kaivopuistos suvel toimunud löömingus, mille tagajärjel suri noor mees.

Helsingi politsei andmetest ei tule välja, et Vallila pussitamisega seotud noorukid olid välismaalased. Kaivopuisto suvises löömingus aga kahtlustatakse nelja välismaa taustaga noorukit.

Ema Anne teeb ettepaneku, et rasketes kuritegudes osalenud noorukid võiks eraldi jälgimise või järelvalve alla panna. Tema väitel teab 14-16-aastane juba hästi, et noaga võib teise inimese ära tappa. Ema arvates pole Soomes eriti midagi ette võetud ning on kahju, kui noori inimesi saab vigastada või sureb noarünnakute tagajärjel.

Ema toob näiteks Vallila juhtumi, kus sama 16-aastast noorukit kahtlustatakse ka varem Tamperes toime pandud tapmiskatses. Noorsoopolitseinik Marko Forss aga ei läheks veel noorukeid niisama kergelt vangistama, kuigi raskemate juhtumite puhul oleks see ilmselt vajalik. Liikumise keelu abil püsivad noorukid tavaliselt noortekodudes, selle rikkumisele järgneb tavaliselt kinnipidamine ja võimalik vangistamine.

Forss toob aga välja, et noortega seotud juhtumite puhul on olnud raske leida pealtnägijaid, kuigi kohal on olnud palju noorukeid. Sellega seoses on politseil tekkinud üha suurem soov hakata avalikustama raskete kuritegude kahtlusaluste pilte, mis on saadud valvekaameratest, seda juhul, kui pealtnägijaid ei leidu. Politsei ei soovi reeglina avaldada pilte alaealistest, aga see reegel tahetakse üle vaadata raskemate kuritegude puhul.

Nuorisoporukka yritti ryöstää espoolaispojan puukolla uhaten, äiti moittii päättäjiä: “Uhrien kannalta keskustelu on ollut vähättelevää”

Nuorisopoliisi Marko Forss kertoo, että poliisin paine julkaista alaikäisten, vakavista rikoksista epäiltyjen kuvia kasvaa. Miksi kukaan ei huomioi kohteeksi joutuneita nuoria ja esitä konkreettisia puuttumiskeinoja? Näin ajatteli espoolainen Anne Ebeling seuratessaan Helsingin Sanomien tiistaisen uutisen (siirryt toiseen palveluun) käynnistämää keskustelua väkivaltaisesti oirehtivista helsinkiläisnuorista.

Kommentaarid
(Külastatud 2,917 korda, 1 külastust täna)