Donald Trump võib veel võimule naasta nagu nannipunn – korra on valimised kaotanud USA president seda teinud

Laupäeva õhtul selgunud Joe Bideni võit USA presidendivalimistel pole veel pannud ametisolevat presidenti Donald Trumpi kaotust tunnistama. Uus president astub ametisse 20. jaanuaril, aga kas Trumpil on veel lootust naasta?

Lühike vastus on, et jah, on küll. Põhiseaduse 22. täiendus piirab presidendi ametiaja kahe korraga. Trump on aga ametis olnud vaid ühe korra, vahendab MTV.

Vanus pole samuti takistus, kui Trumpi tervis vastu peab. Ta oleks nelja aasta pärast 78-aastane, ehk sama vana kui Biden praegu. Biden saab paari nädala pärast 78-aastaseks. Bidenist saab sellega kõige vanem USA presidendiks valitud isik.

Samas on see harukordne, et valimistel lüüa saanud president veel ametisse naaseb. Eriti harukordne on see siis, kui tegemist on varem presidendi ametis olnud kandidaadiga.

Vaid ühe korra on USA ajaloos saanud presidendiks isik, kes on vahepeal olnud neli aastat Valgest majast eemal.

See juhtus 1892. aastal, mil demokraatide kandidaat, aastatel 1885-1889 president olnud Grover Cleveland võitis ametis olnud presidenti Benjamin Harrisoni. Viimane oli võitnud 1888. aasta valimistel president Clevelandi.

Clevelandi loetakse seetõttu mitmel korral USA presidendiks, ta oli 22. ja 24. president.

Aasta 1848 valimistel kandideeris orjuse laiendamise eest võidelnud erakonna Free Soil kandidaat Martin van Buren, kes oli olnud president aastatel 1841-1845. Ta oli kaotanud erakonna Whig kandidaadile William Henry Harrisonile, kes oli eespool mainitud Benjamini vanaisa.

Van Bureni kampaania 1848. aastal aga erilist edu ei toonud: ta sai vaid 10 protsenti häältest ja jäi ilma valijameeste toetuseta.

1940-1950ndatel aastatel juhtus päris mitu korda, kus valimised kaotanud kandidaat proovis uuesti. Vabariiklane Thomas Dewey kaotas valimised 1944. ja 1948. aastal. Demokraat Adlai Stevenson III kaotas valimised 1952. ja 1956. aastal. 

Ainus presidendikandidaat, kes on kandideerinud neljal korral on aastatel 1933-1945 president olnud demokraatide esindaja Franklin D. Roosevelt, kes osutus valituks kõigil neljal korral. Roosevelt suri neljanda ametiaja algul ja pärast seda tehti põhiseadusesse muudatus, millega piirati presidendi ametiaega kahe korraga.

Pärast Trumpi kaotust hakati spekuleerima, milles teda võidakse süüdistada. Presidendina on Trump kaitstud, aga peale seda võidakse ta kohtu alla anda. Aga isegi kui Trump vangi pandaks, ei takista see teda uuesti kandideerimast. USA ajaloos on juhtunud kahel korral, kus presidendiks on kandideeritud vanglas olles.

Sotsialistide kandidaat Eugene V. Debs kandideeris 1920. aastal Atlanta osariigi vanglast. Ta oli vangi mõistetud mässu õhutamise eest. Tal õnnestus saada kongis istudes 3 protsenti häältest.

Vandenõuteoreetikuna tuntud Lyndon LaRouche jr. kandideeris vangis olles 1992. aasta valimistel ja sai 26 000 häält ehk 0,03 protsenti häältest.

Aeg näitab, kas Trump kandideerib järgmistel valimistel ja kas vabariiklased tahavad temaga uuesti riskida. Trumpil auahnusest puudust pole, samuti tema toetajatel kirest. Järgmine valimisperiood algab juba 3 aasta pärast.

Kommentaarid
(Külastatud 1,118 korda, 1 külastust täna)