Soomes on koroonaga nakatumiste kiire kasv peatumas

Soomes on uute koroonaviirusega nakatumiste arv kuu aja jooksul märkimisväärselt tõusnud, kuid viimasel nädalal näib tõus olevat leevenenud. Eelmise nädalaga võrreldes on üleriigiliselt vähenenud ka positiivsete proovide osakaal kõigist testitud proovidest.

Uute juhtude esinemissagedus oli 42. nädalal (12. oktoobrist 18. oktoobrini) 22,2 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes varasema nädala 29,2 juhtumiga 100 000 elaniku kohta. Sellest pole aga veel võimalik järeldada, kuidas olukord pikemas perspektiivis areneb, edastasid Soome terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium.

Hinnanguline nakatumise kordaja on praegu 1,30-1,45 (tõenäosus 90 protsenti).

Mõnes piirkonnas on viivitused nakatumiste jälitamisel lühenenud. Uute nakatumiste allikas pole aga üleriigiliselt veel umbes pooltel juhtudel selge. Kolmandik uutest nakatumistest kogu riigis avastati karantiinis olevatel isikutel. Siiski on piirkondlikke erinevusi: näiteks Vaasa ravipiirkonnas tuvastati suurem osa nakatumistest ikkagi inimestel, kes ei olnud karantiinis.

Eelmisel, 42. nädalal diagnoositi umbes 80 protsenti kõikidest juhtumitest alla 50-aastastel ja ligi 50 protsenti alla 30-aastastel. Üle 60-aastaste nakatunute osakaal on alla 10 protsendi, üle 70-aastaste osakaal on väga väike. Üle 70-aastased inimesed on vanuse tõttu ohus ja riskigruppi kuuluvate inimeste kaitsmine on endiselt oluline tõsiste tagajärgede vältimiseks.

Käesolev raport ja ka varasemad raportid on kättesaadavad terviseameti veebis.

Pea kõik nakatumised on kodumaist päritolu

Eelmisel, 42. nädalal tuli valdav osa uutest nakatumistest Soomest ja ainult väike osa (alla 5 protsendi) välismaalt. Välismaal toimunud nakatumised põhjustasid Soomes ainult üksikuid järelnakatumisi.
Nakatumistest, mille korral nakkusallikas tuvastati, esines umbes 40 protsenti pereringis. Enam kui veerand nakatumist tulid vaba aja veetmise olukordadest nagu erapeod, -õhtud ja muud sarnased üritused. Viiendik tuvastatud nakatumistest olid töökohtadel, haridusasutustes ja lasteaedades.

Massilise nakkusega kokkupuute juhtumeid tuvastati 14 ravipiirkonnas. Neljas ravipiirkonnas toimus massiline kokkupuude sotsiaal- ja tervishoiuasutuses. Ligikaudu kolmandik kõigist tuvastatud massikokkupuudetest toimusid lasteaedades või haridusasutustes. Nendest haridusasutuste massilistest kokkupuudetest on tulnud vähe uusi nakatumisi. Massilised kokkupuuted toimusid ka töökohtadel, hobidega seoses, erapidudel ja söögikohtades.

Eilse, 21. oktoobri 2020 seisuga oli Soomes haiglaravil kokku 65 koroonapatsienti, kellest seitse olid intensiivravil. See on oluliselt rohkem kui suvel: juulis-augustis vajas haiglaravi päevas 10-20 patsienti. Praeguseks on COVID-19 tagajärjel surnud Soomes 355 inimest.

Epideemia puhul on piirkondadel suured erinevused

Epidemioloogiline olukord on Soomes jagatud kolme faasi: alg-, kiire nakatumiste kasvu- ja ulatusliku leviku faas. Iga piirkonna epideemiaolukorda hinnatakse piirkondlikes töögruppides, mida koordineerivad ravipiirkonnad. Hindamine põhineb seire- ja nakkustõrje andmetel.

Eile, 21. oktoobril 2020 on teatatud kiire nakatumiste kasvu faasist Helsingi ja Uusimaa, Kanta-Häme, Pirkanmaa, Edela-Soome ja Lõuna-Pohjanmaa ravipiirkondades ning Ahvenamaal. Vaasa ravipiirkond on teatanud, et see on ulatusliku leviku faasis. Teised ravipiirkonnad on algtasemel, kus olukord on üsna rahulik.

Kommentaarid
(Külastatud 1,109 korda, 1 külastust täna)