Soome valitsus leppis kokku tänavuses seitsmendas lisaeelarves

Tänavuse, 2020. aasta seitsmenda lisaeelarve eelnõus tehakse ettepanek keskenduda rahastamisele eelkõige koroonaviirusest tulenevatest vajadustest lähtuvalt – nii lisakulude katmiseks kui ka olukorrast tingitud tulude kaotuse kompenseerimiseks. Koroonakriisi juhtimine on valitsuse majanduspoliitika põhiosa ning oma lisaeelarvega ehitab valitsus kriisis silla nii ettevõtetele, omavalitsustele kui ka inimestele.

Toetused ettevõtetele, kunsti ja kultuuri esindajatele ning ühistranspordile

Ettevõtetele tähtajalise kulutoetuse taotluste teise vooru rakendamiseks tehakse täiendav 410 miljoni euro suurune eelarve, et ehitada ettevõtetele sild üle kriisi. Esimese vooru puhul jäeti kasutamata 140 miljonit eurot, mistõttu on jagamiseks kokku 550 miljonit eurot.

Avaliku reisijateveoteenuse kaitsmiseks koroonaviiruse tingimustes tehakse ettepanek kokku 111 miljoni euro eraldamiseks, millest 11 miljonit eurot läheb reisirongiteenustele ja 100 miljonit eurot avaliku reisijateveo teenustele suurtes ja keskmise suurusega linnapiirkondades ning piirkondlikus ja kohalikus transpordis.

Eelnõu kohaselt on koroonaviiruse olukorra tõttu kunsti- ja kultuurisektoris saamata jäänud tulude hüvitamiseks ning ettevõtluse järjepidevuse tagamiseks kavandatud 23 miljonit eurot. Tehakse ettepanek, et kunsti edendamise keskus eraldaks kunsti ja kultuuri valdkonnas tegelevatele isikutele 7 miljonit eurot toetusi.

Hasartmängutulude vähenemine kompenseeritakse haridus- ja kultuuriministeeriumi haldussektorile 2020. aastal eelarvevahenditest 175,7 miljonit euroga. Hüvitisest on 34,2 miljonit eurot mõeldud teadusele, 75,2 miljonit kunsti edendamiseks, 48,8 miljonit spordi ja kehalise kasvatuse edendamiseks ning 17,6 miljonit noorsootöö edendamiseks. Sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi haldussektoris kompenseeritakse tulude vähenemine tänavu 142,5 miljoni euro ulatuses. Põllumajandus- ja metsandusministeeriumi haldussektori jaoks on hüvitis 10,7 miljonit eurot.

Koroona olukorraga seotud sihtotstarbelised toetused

Koroonaviiruse vaktsiinide ostmiseks tehakse täiendav eelarve 90 miljonit eurot. Tehakse ettepanek suurendada umbes 1,5 miljonit eurot tervise- ja hoolekandeosakonna tegevuskuludeks, näiteks valtsineerimise ettevalmistamiseks ja teostamiseks ning testimisvõimekuse suurendamiseks.

Lisaks eraldatakse 13,1 miljonit eurot Euroopa Komisjoni vahendusel hangitavate koroonaviiruse vaktsiinide ja ettetellimistasude osamakseteks.

Koroonaviiruse olukorra tõttu on eelarve eelnõus ette nähtud valitsusasutuste eelarvete suurendamine.

Politsei jaoks tehakse ettepanek eraldada 10 miljonit eurot politseitegevusest saadavate tulude, eriti passitulude vähenemise tõttu. Lisaks tehakse ettepanek lisada koroonaviiruse olukorrast sel aastal põhjustatud lisakuludele politseile veel 3 miljonit eurot.

Piirivalvele tehakse ettepanek eraldada 3,4 miljonit eurot sisepiirikontrolli ajutise taastamise lisakulude katmiseks. Tolli jaoks eraldatakse 990 000 eurot seoses sisepiirikontrolli taastamise ja kaitsevahendite muretsemisega.

Eriolukorraga seotud ajateenijate toidukulude suurendamist kaetakse 7,1 miljoni euroga.

Omavalitsuste toetamine

Omavalitsuste toetamine kindlustab põhiteenuste rahastamise ja pidurdab survet maksutõusuks. Koroonaviiruse testimise ja jälitamise kulude hüvitamiseks omavalitsustele tehakse ettepanek ühekordse riigipoolse toetuse suurendamiseks põhiteenustele 350 miljoni euro võrra. Ette on nähtud 5 miljonit eurot Ahvenamaa maakonna vastavate kulude katmiseks.

Koroonaviiruse  olukorrast tulenevate muude kulude ja tulude kaotuse hüvitamiseks on kavandatud täiendavalt 400 miljonit eurot riigi osamaksudeks omavalitsuste põhiteenustesse ja 200 miljonit eurot ravipiirkondadele

Muud muudatused 2020. aasta 7. lisaeelarves

Valitsuse programmi alusel tehakse ettepanek arengukoostöö eraldiste suurendamiseks 50 miljoni euro võrra. Sellest kasvust eraldatakse 5 miljonit eurot WHO reageerimiseks koronaarviiruse pandeemiale arengumaades ja 24,5 miljonit eurot humanitaarabiks koroonaviiruse pandeemia humanitaarse mõju lahendamiseks ning 18 miljonit eurot kliima rahastamiseks. Tehakse ettepanek suurendada tööstuskoostöö fondi Finnfund kapitali 50 miljoni euro võrra. See toetab ka Soome ettevõtete ekspordivõimalusi.

Piirivalvele tehakse ettepanek eraldada 240 miljonit eurot kahe uue patrull-laeva ostmiseks. Käesoleval aastal on kavandatud eraldada 120 miljonit eurot. Patrull-laevade soetamine mõjutab oluliselt tööhõivet.

Sitra annetusega rahastab riik ülikoole 2020. aastal 33 miljoni euroga. Rahastamine toimub lähtuvalt ülikoolide teadustöö efektiivsusest.

Lisaeelarve projekt sisaldab ka transpordiprojektide eraldisi. Uue teeprojektina alustatakse 5. maantee Hurus-Hietaneni teelõigu arendamist, mille jaoks küsitakse luba toetuseks 7 miljoni euro ja sihtotstarbeliseks toetuseks 400 000 euro eraldamiseks. E18 Raisio-Naantali teeprojekti arendamiseks on kavandatud küsida luba 4,2 miljoni euro osas ja sihtotstarbeliselt 200 000 euro osas. Parikkala piirijaama arendamist planeeritakse toetada 150 000 euroga.

Töötuskindlustuse ajutiste muudatuste pikendamine ajavahemikuks 1. november kuni 31. detsember ning ettevõtjate töötukassa omafinantseeringu ajutine vähendamine suurendab kulusid kokku 8,9 miljoni euro võrra.

Ilmastorahasto Oy fondi rahastamiseks on kavandatud eraldada 300 miljonit eurot. Fondi ülesanne on rahastada projekte, mis keskenduvad kliimamuutuste vastu võitlemisele, digitaliseerimise edendamisele ja madala süsinikusisaldusega tööstuse edendamisele.

Valitsusprogrammi põhjal tehakse ettepanek looduskaitse eelarvet kokku suurendada 16,1 miljonit eurot. Toetust kasutataks nt. METSO programmi, hanede põlluprojekti ja kaitsealuste liikide tekitatud kahju täiendavaks hüvitamiseks.

Eelarvetulude prognoosi muutused

Maksutulude prognoosi vähendatakse tegelikkiusele vastava teabe põhjal kokku 68 miljoni euro võrra. Mitmesuguste tulude osas vähendatakse tuluprognoosi kokku 273 miljoni euro võrra. Üks oluline tegur on Veikkaus Oy hasartmängudega seotud tulude märkimisväärne vähenemine. Arengut mõjutavad meetmed, mille eesmärk on vähendada mängude tekitatud kahju, koroonaepideemia mõju ning ettevõtte turuosa vähenemine pärast konkurentsi tihenemist. Seetõttu on riigieelarvega seotud hasartmängudest saadav tulu prognoositust selgelt väiksem, mis vähendab mitmesuguseid tulusid 331 miljoni euro võrra.

Mõju eelarve tasakaalule ja riigivõlale

Tänavuse, 2020. aasta seitsmenda lisaeelarve projekti eraldiste suurenemine on umbes 1,5 miljardit eurot ja tulude vähenemine umbes 341 miljonit eurot. Valitsuse vajadus netolaenude järele suureneb umbes 1,8 miljardi võrra, mis tõstab valitsuse 2020. aastal võetud laenumahu umbes 19,6 miljardi euroni.

Tänavuse, 2020. aasta seitsmenda lisaeelarve projekt esitatakse parlamendile neljapäeval, 29. oktoobril, kui see avaldatakse ka veebis aadressil budjetti.vm.fi.

Kommentaarid
(Külastatud 140 korda, 1 külastust täna)