Soome uuring: koroona antikehad püsivad organismis vähemalt 4 kuud

Koroona antikehad püsivad organismis vähemalt 4 kuud, selgub Soomes läbi viidud uuringust. Seejuures on antikehasid seda rohkem, mida raskemalt on haigust põetud.

Soome terviseameti poolt läbi viidud uuringus leiti antikehasid kõigilt haiguse läbi põdenutelt. Üllatav oli see, et haigestunute hulgas oli ühepalju nii lapsi kui täiskasvanuid. Uuring näitas ka seda, et igas peres kõik ei haigestu, vahendab MTV.

Terviseamet käivitas kevadel uuringu koroona antikehade kohta Soome peredes. Uuringu tulemused avaldati täna ja nende põhjal võib öelda, et enamusel haiguse läbipõdenutest tekib immuunsus. Antikehad näitavad seda, et haiguse läbipõdenutel on teatav immuunsus olemas.

Antikehade uuringus osales 39 peret, kus vähemalt üks perelige oli saanud koroonaviiruse nakkuse. Kokku osales uuringus 129 inimest.

Uuringust tuli välja, et koroona antikehad püsivad organismis peale põdemist vähemalt 4 kuud, rääkis terviseameti peaarst Hanna Nohynek. See on hea uudis, sest muu maailma uuringute põhjal ei pruugi antikehad nii kaua püsida.

Uuring näitas ka seda, et kõik pereliikmed ei pruugi haigestuda isegi siis, kui üks pereliige haigestub. Umbes pooltel olid koroona antikehad, mis tähendab, et nende organism oli ühel või teisel moel viirusega kokku puutunud. See on samas huvitav, sest kui pered on kitsastes oludes koos, siis võiks arvata, et kõik haigestuvad, aga nii see pole. See näitab, et inimesed on erinevad. Vajab veel uurimist, miks see nii on, et mõned nakatuvad, teised mitte.

Ühtlasi kummutab uuring väite, et lapsed haigestuvad täiskasvanutest harvemini. Kui peres on kellelgi koroona, siis haigestuvad lapsed sama tõenäoliselt kui täiskasvanud, märkis terviseameti teadusjuht Merit Melin. Samas näitas uuring, et lapsed põevad haigust kergemini. Lapsed põevad koroonat kas ilma haigusnähtudeta või kergete nähtudega. Kui lastel on haigus kergete nähtudega, siis on nende organismis ka viirust vähem kui täiskasvanutel.

Soome perede antikehade uuring näitas ka seda, et on suur vahe, kuidas haigust põdeda. Mida raskemalt haigust põdeda, seda enam tekib antikehasid. Terviseameti uuringus põdes enamus haigust kergelt ja 15 protsendil puudusid haigusnähud.

Praegu pole veel teada, kui kaua koroona antikehad organismis püsivad ja kui kaua nad haiguse eest kaitsevad. Uuringus osalenud inimestel antikehade hulk organismis ajapikku vähenes.

Nelja kuuga vähenes antikehade hulk poole võrra. Samas olid neli kuud pärast haigestumist antikehad jätkuvalt organismis olemas. Uuring jätkub ja nüüd uuritakse, kuidas on antikehadega lood pool aastat peale haigestumist. Perede uuring näitab ühtlasi seda, kas antikehad inimesi kaitsevad või nad haigestuvad uuesti. Seda on hea teada näiteks vaktsiinide puhul, kuidas need inimesi kaitsevad. On lootus, et vaktsiin annab pikema kaitse kui haiguse läbipõdemine, aga see pole veel teada.

Kommentaarid
(Külastatud 863 korda, 1 külastust täna)