Majandus kahaneb 2020. aastal 4,5 protsenti, prognoosib Soome rahandusministeerium oma värskes, 5. oktoobri majandusülevaates.

Soome majandus on kolm järjestikust kvartalit järjest kahanenud. Koroonapandeemia on Soome majandust mõjutanud siiski vähem kui enamikku Euroopa majandusi aasta alguses. Suvel pandeemia rahunes, mis pani kodumajapidamised liikuma ja tarbima mitmes riigis, sealhulgas Soomes. Majandus on vähese usalduse ja kasvava ebakindluse tagajärjel siiski aeglaselt taastumas. Koroonaga nakatumiste järsk tõus ja uued piirangud varjutavad jätkuvalt taastumist ning majandus on taas pöördepunktis.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab hinnanguliselt 2021. aastal 2,6 protsenti ja 2022. aastal 1,7 protsenti. Majandus taastub aasta alguses seisakust järk-järgult. Eratarbimine taastub kõige kiiremini, kuid teenindava sektori tarbimise kasv on endiselt tagasihoidlik. Investeeringute taastumist nõrgendab elamuehituse langus. Eksport ja tööstustoodang kannatavad pandeemia jätkumise tõttu ja taastuvad alles järgmisel aastal.

Riigi rahandus langeb sel ja järgmisel aastal tugevamalt võlgadesse. Riigi rahanduses oli juba enne majanduslangust puudujääk ja see ei muutu ka peale epideemia vaibumist. Riigivõla suhe SKPsse näib 2020ndatel aastatel kasvavat, kusjuures riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused on endiselt puudujäägis, majanduskasvu väljavaated on tagasihoidlikud ja rahvastiku vananemine suurendab riigi kulutusi.

„Majandus on pöördepunktis, kuna epideemia on taas pead tõstnud. Taastumine ähvardab viibida, kui kodumajapidamiste ja ettevõtete väljavaated jätkuvalt tumenevad. Ainult tõhus ravi ja vaktsiin aitavad olukorral selgineda. Kui see juhtub, võib minek olla mõnda aega tugev,” ütleb osakonnajuhataja Mikko Spolander.

Maailma majandus taastub ebaühtlaselt

Koroonapandeemia põhjustas maailmamajanduses sügava languse, kuid paljud näitajad viitavad majanduse taastumisele selle aasta kolmandas kvartalis. Prognoositakse maailmamajanduse kahanemist käesoleval aastal enam kui 6 protsenti ja järgmisel aastal tuleb 5,5-protsendiline kasv.

Juunis pöördus kaubandus maailmas aga kasvu suunas. Kaubavahetus kasvab prognoosiperioodil nõudluse kasvu toel. Maailma kaubavahetus kahaneb sel aastal enam kui 10 protsenti, kuid kasvab järgmisel aastal 6,5 protsenti.

Nii lühiajalised intressimäärad kui ka võlakirjade intressimäärad on ajalooliselt madalaimal tasemel. Lühiajalised intressimäärad on pärast ajutist kevadist tõusu langenud. Intressimäärad tõusevad prognoosiperioodi lõpus mõõdukalt.

Ekspordi ja tööstuse jaoks on aasta lõpp raske

Pandeemia põhjustatud ebakindlus pidurdab välisnõudluse kasvu paljudes Soome ekspordi võtmetööstustes, mille tulemusel jätkab eksport sel aastal veelgi langust. Seega on ka ülejäänud aasta väljavaade tööstuses kasin. Teenustest on info- ja sidetehnoloogia ning äriteenuste väljavaated paremad kui sektorites, mida otseselt mõjutavad liikumispiirangud ja vähenev tarbijate usaldus.

Erainvesteeringute kasv on kõige nõrgem kolmandas kvartalis ja jääb aasta lõpus nõrgaks. Aasta esimesel poolel on ehitus siiski näidanud oodatust positiivsemat arengut. Uute elamute ehitamine väheneb 2020. aastal vaid veidi. Uute elamute ehitamist alustatakse mitme tuhande võrra vähem, mis viib elamuehituse investeeringud langusse.

Üldiselt jääb erainvesteeringute kasv lähiaastatel tagasihoidlikuks. Prognoosiperioodi lõpupoole toetab tugevam nõudlus nii rahvusvaheliselt kui ka riigisiseselt investeeringuid masinatesse ja seadmetesse. Teadus- ja arendustegevuse kulutused muutuvad majanduskasvuks, mida toetab valitsuse teadus- ja arendustegevuse rahastamine. Üldiselt erainvesteeringud vähenevad, viies nende suhe SKPsse 2022. aastal umbes 19 protsendini.

Epideemia põhjustatud liikumis- ja ettevõtluspiirangud on enim vähendanud teenuste tarbimist. Eeldatavasti mõjutab tarbijate ettevaatus teenuste tarbimist ka järgmisel aastal. Kaupade tarbimine vähenes esimesel poolaastal mõõdukalt ja toidu tarbimine isegi suurenes veidi aastataguse ajaga võrreldes. Eeldatakse, et kaupade tarbimine normaliseerub 2021. aasta alguses.

Nõudlus tööjõu järele on väiksem ja hõivatute arv väheneb ka 2020. aastal. Majanduskasv hakkab tööjõuvajadust järk-järgult parandama aastatel 2021–2022. Töötuse määr saavutab 2021. aastal tipu 8,2 protsendi juures. Vaatamata tööhõive kasvule püsib tööhõive määr 2022. aastal 71,5 protsendi juures.

Tulud kasvavad järgmisest aastast umbes 2 protsenti aastas. Tarbijahindade tõus jääb mõõdukaks, kuna tarbimise kasv on endiselt aeglane.

Riigisektor püsib defitsiidis

Riigieelarve puudujääk kasvab käesoleval aastal umbes 18 miljardi euroni ehk 7,7 protsendini SKPst. Ka riigivõlg SKP suhtes kasvab kiiresti. Riigi rahandust nõrgendavad koroonapandeemia puhkemisele järgnenud majanduslangus ja valitsuse meetmed ettevõtete, kodanike ja majanduskasvu toetamiseks. Eelarve defitsiit tulude ja kulude vahel väheneb lähiaastatel, kuid jääb 2024. aastal umbes 7 miljardi euro juurde ehk 2,7 protsenti SKPst.

Riigi rahanduses oli struktuurne puudujääk juba enne koroonaepideemia puhkemist. Elanikkonna vananemine on juba kümme aastat riigi rahandust märkimisväärselt nõrgestanud, kusjuures paljusid avalikke teenuseid kasutavate vanemate inimeste arv pöördub kiire kasvu poole. Samal ajal on hakanud vähenema tööealine elanikkond, kelle maksudest rahastatakse avalikke teenuseid ja sotsiaalkindlustust.

Elanikkonna vananemine avaldab jätkuvalt kulutussurvet riigi rahandusele, sest suureneb üle 75-aastaste, eriti palju sotsiaalteenuseid kasutavate inimeste arv. Seetõttu näib riigivõla suhe 2020ndatel aastatel kasvavat. Riigi rahanduse tugevdamine 5 miljardi euro võrra aastaks 2026 stabiliseeriks võlasuhte 2020ndateks aastateks 70–75 protsendi tasemele. Võlasuhte taastamine 2019. aasta tasemele, mis oleks 2020ndatel aastatel peaaegu 60 protsenti, eeldaks omakorda riigi rahanduse tugevdamist umbes 10 miljardi euro võrra.

Majanduse ebakindlus peegeldab epideemia arengu ebakindlust.

Haiguse olukord on Soomes püsinud hea ja prognoosis eeldatakse, et see on nii ka tulevikus. Tarbijate usaldus ja majanduslik elujõulisus jäävad nõrgaks seni, kuni leitakse haigusele tõhus ravi või vaktsiin. Haigestumiste selge tõus sügisel suurendab ettevõtjate jaoks ebakindlust ja nõrgendab majanduskasvu ilma uute reaalsete piiravate meetmeteta.

Prognoosi kõige suurem oht on koroonaepideemia taasilmnemine. Viiruse teise laine majandusliku mõju ulatus sõltub nii riigiasutuste tegevusest epideemia ohjeldamiseks ja majanduse toetamiseks kui ka nende meetmete mõjust ettevõtjate otsustele. Kui majandus pole enne teist lainet täielikult taastunud, võib langus majanduses olla väiksem kui kevadel. Siiski on tõenäoline, et siis majanduse kasvupotentsiaal väheneb ja kriisi mõjud on pikaajalisemad.

ELis plaanitakse teha suuri jõupingutusi tootmise ja nõudluse stimuleerimiseks. Nende meetmete rakendamine, samuti Soome valitsuse juunis otsustatud majanduse elavdamise pakett avaldab positiivset mõju nii Soomes kui ka mujal käesoleval ja järgmisel aastal.