Soome metsades on üha enam levinud pikkade jalgadega sitked putukad, mis tulevad välja augustis-septembris ning on seal kuni suuremate külmade tulekuni.

Need, kes metsas käinud teavad, et põdrakärbestest pole niisama lihtne vabaneda. Nad ronivad peakatete ja riiete alla. Sitkemad isendid püsivad seal isegi peale duši all ja saunas käimist, vahendab Iltalehti.

Viimase 60 aasta jooksul on põdrakärbsed levinud Soome lõunaosast üle terve Soome. Viimastel aastatel on avastatud põrdakärbseid isegi Lapimaal. Veel kümmekond aastat tagasi arvati, et Lapimaale põdrakärbes ei jõua. Koos põtradega liiguvad kärbsed üha põhja poole. Põdrakärbeste arukus sõltub sellest, kui palju peremeesloomi ehk põtru on piirkonnas liikumas.

Viimastel aastatel on Lapimaa lõunaosas põtrade arv suurenenud ja nendega koos liiguvad põdrakärbsed. Kui põtru on rohkem, esineb rohkem ka põdrakärbseid.

Põdrakärbsed on väga sitked. Need täiskasvanud põdrakärbsed, kes pole jõudnud veel peremeest leida, hukkuvad alles 15-kraadises pakases. Jahedus mõjutab siiski kärbseid nii, et lennata nad enam ei suuda.

Kõigusoojastena langeb põdrakärbeste aktiivsus, kui temperatuur on alla +5 kraadi. Samas aga pikendab soe sügis kärbeste lennuaega ja see suurendab kärbestel tõenäosust leida omale peremeesloom.

Talve elavad kärbsed üle põdra nahal elades, seal verd imedes ja paljudedes. Sellisel juhul kannatavad nad isegi suurt pakast. Põdrakärbes muneb munad peremeeslooma peal elades ja sealt pudenevad vastsed maha. Nõnda liiguvad põdrakärbsed edasi koos peremeesloomaga.

Metsas liikujatele on ainus võimalus end põdrakärbeste eest kaitsta sobilik riietus. Selga tasub panna heledad rõivad ning kaitsta juukseid räti või mütsiga.

Inimestele põdrakärbes ohtu ei kujuta. Põdrakärbes võib inimest hammustada, aga ei ime inimese verd ega paljune inimese peal. Põdrakärbse hammustusest võib saada allergilise reaktsiooni.

https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/1c77ef2e-ca84-4f4f-aeee-50ef091fea13