Koroona leviku puhul on kõige haavatavamas olukorras meedikud, kuna nemad puutuvad haigetega kõige lähemalt kokku. Üks nimetuks jääda soovinud Soome haiglaõde kirjeldas MTV-le oma üleelamisi.
Helsingi linna raviasutuses töötanud haiglaõde haigestus kevadel ajal, mil tegeles koroonapatsientidega. Ta on peaaegu täiesti kindel, et sai nakkuse töö juures. Ta oli kontaktis väga raskelt haigete koroonapatsientidega ja oleks olnud ime, kui ta poleks ise haigestunud. Ta ei puutunud tsiviilelus tollal eriti kellegagi kokku.
Meedik räägib, et neil olid kasutusel vaid kirurgimaskid toona. Visiirid olid ka, aga neid pidi kogu aeg ise puhastama. Kergelt nakkav koroona on eriti ohtlik just patsientidega pidevalt tegelevate medõdedele. Õnneks põdes asja kirjeldanud meedik haiguse läbi suhteliselt kergelt.
Õde oli töölt eemal kolm nädalat. Ta põdes kodus. Haigus käis lainetena, vahepeal ägenes ja siis taandus. Haigusnähud olid suur väsimus, kehv enesetunne, tugev peavalu ja üksikud valulised kohad kopsude piirkonnas. Meedik teadis, et COVID-19 puhul on vere hüübimise oht, seetõttu püüdis end veidi liigutada.
Kui haigus järele andis, jätkas meedik oma tööd haiglas. Mõned kolleegid olid töölt ära 10 nädalat, sellega võrreldes läks temal veel hästi. Meedik hoiatab raviasutuste tööandjaid, et enne teist lainet peab olema väga valvas ja ettevaatlik. Kõigile peaks jätkuma kaitsevahendeid, kel on tegemist koroonapatsientidega. See on vajalik selleks, et tagada, et viirus ei pääseks levima.
Samuti oleks koroonapatsientidega tegelevatel meedikutel vaja moraalset tuge. Kevadel seda ei olnud. Vaja oleks olnud kriisiteraapiat või kõnelusi. Positiivsed hetked olid vaid need, kui patsiendid seljatasid haiguse ja tervenesid. Kevadel raviti terveks paljud patsiendid, nii et nad pääsesid haiglast koju. Kevadised kogemused on aga jätnud sügava jälje. Meediku väitel mõistavad seda ainult need, kes on haigust põdenud.
