Surnud koroonapatsientide lahkamine tõi kaasa palju üllatusi – seda eriti aju ja südame osas

Kui patoloog Amy Rapkiewicz avas koroonaviiruse tagajärjel surnud inimeste kehasid, siis avastas ta kahjustusi kopsudes, neerudes ja maksas. Sellistest nähtudest oli tulnud teateid juba mitu kuud.

Aga miski ei klappinud. Rapkiewicz juhib lahkamiste tegemist New Yorgi ülikooli juurde kuuluvas meditsiini teaduskeskuses NYU Langone Health. Ta märkas, et organites oli liiga palju vereliblesid tootvaid rakke, kuigi neid ei oleks pidanud seal olema.

Rapkiewicz polnud mitte kunagi midagi sarnast oma elus näinud, aga see nähtus polnud uus. Ta leidis erialasest kirjandusest viiteid 1960ndate aastate dengue palaviku kohta, kus viirus oli hävitanud vereliblesid tootvaid rakke, mis tõi kaasa verejooksud. Koroonaviiruse mõju oli aga vastupidine – vereliblesid tootvaid rakke oli liiga palju, mis suurendas vere hüübimist ja tõi kaasa ummistusi.

COVID-19 ja dengue palavik on pealtnäha erinevad haigused, aga nad mõjutavad ühtesid ja samu rakke, rääkis Rapkiewicz väljaandele Washington Post.

Lahkamised on tavaliselt viis, kuidas õpitakse haiguseid lähemalt tundma, seda alates ebolast kuni aidsini välja. Kui koroonapandeemia Euroopas ja Ameerikas kevadel levima hakkas, siis polnud aega lahkamistele keskenduda, vaid tuli hakata päästma inimelusid. Maikuu lõpus ja juunis on hakanud aga ilmuma uuringud lahkamistest. Neid on tehtud haiglates ja teaduskeskustes.

Lahkamistest tuli välja üks asi: koroona mõjutab kõige enam kopsusid. Viirust leiti ka neerudest ja maksast. Selles polnud midagi uut. Viirust oli ka veresoonte sees pindmistes rakkudes. Seetõttu võib koroona põhjustada veresoonte ummistuse. See oli samuti juba teada.

Üllatused tulid aga välja lahatud ajudest ja südametest. Küsimus oli pigem sellest, mida sealt ei leitud, rääkis New Yorgi Mount Sinai haigla patoloog Mary Fowkes. Ta oli osa grupist, kes lahkas kümneid surnud COVID-19 patsiente.

COVID-19 patsientidel on tuvastatud mitmeid närvisüsteemi häireid. Seetõttu loodeti leida viirust või põletikku ajudest. Seda aga seal ei olnud või oli väga vähe. Arstid olid COVID-19 puhul hoiatanud südame probleemide eest, mis arvati olevat südamelihase põletik. Lahkamistel ei leitud sellest aga mingeid märke.

Lahkamistest on olnud palju abi koroonapatsientide ravis. Üks esimesi lahkamisi tehti 10. aprillil New Orleansis 44-aastase patsiendi surnukeha peal. Patoloog Richard Vander Heide ütles, et oli üllatunud, kui nägi kopsudes palju väikseid veretrombe. Ta ütles, et polnud kunagi varem midagi sellist näinud. Ta on läbi viinud lahkamisi alates 1994. aastast.

Kui Heide tegi lahkamisi järgmistel koroonapatsientidel, siis avastas ta sama. Ta jagas seda infot kohe kolleegidega, et nad oskaksid määrata ravi. Pärast seda hakati koroonapatsientidele andma vere hüübimist takistavaid ravimeid. Praegu on see COVID-19 puhul tavaline ravimeetod. Uuringu tulemused avaldati maikuu lõpus teadusajakirjas Lancet.

Paljudel koroonapatsientidel on olnud närvisüsteemi vaevused nagu lõhna- ja maitsetaju kadumine. Lahkamisel aga ajudest viirust ei leitud. Küll olid aga ajud kannatanud hapnikuvaeguse käes. Kui aju ei saa hapnikku, hakkavad rakud surema. Vastav uuring avaldati 12. juunil teadusajakirjas New England Journal of Medicine.

Coronavirus autopsies: A story of 38 brains, 87 lungs and 42 hearts

When pathologist Amy Rapkiewicz began the grim process of opening up the coronavirus dead to learn how their bodies went awry, she found damage to the lungs, kidneys and liver consistent with what doctors had reported for months. But something was off.

Kommentaarid
(Külastatud 3,075 korda, 1 külastust täna)