Üüri tagatisrahaga seotud kuritegusid uuritakse väga harva, kuigi tegevus võib olla nähtavalt ebaseaduslik.
Soome lõunaosas elav Minna sai üürileandja käest nimekirja nõudmistega. Maja ühine saun oli kehvalt pestud. Hoov polnud piisavalt korras. Kolimine oli võrreldes kokku lepituga veninud, vahendab Yle.
Nimekiri oli pikk ja iga puuduse juurde oli üürileandja märkinud summa. Lõpptulemus oli selline, et üürileandja arvates ei olnud Minnal õigust 1000 euro suurusest tagatisest tagasi saada rohkem kui 100 eurot. Minna polnud mitte ühegi punktiga nõus. Tema arvates polnud nõuded seotud üürilepingu ega üldiste üüripõhimõtetega. Ta oli enda arvates täiesti tavaline üürnik, kes hoidis korteri puhtana ja korras.
Minna rääkis, et oli šokeeritud. Tal on väike sissetulek ja iga sent on arvel. Ta pole näinud isegi seda sadat eurot, mis üürileandja lubas talle tagastada.
Minna hakkas pärast seda asja uurima ja leidis veel kuus üürnikku, kes polnud tagatist tagasi saanud. Skeem oli kõigi puhul sama. Üürileandja saadab nimekirja, kus on toodud puudused ja nende järel summa. Nõuded on kõik välja mõeldud. Teine sarnases olukorras olnud üürnik Kati rääkis, et tema jurist liigitas kõik nõuded alusetuks.
Kati tunnistab, et on ise olnud üürileandja ja imestab, kuidas on võimalik nõnda tagatise väljamaksmisest keelduda.
Tagatisega seotud vaidlustes peab üürileandja põhjendama, et puudused on seotud üürnikuga. Tavalise elamisega seotud järgede eest ei saa raha nõuda. Üks selge alus on maksmata üür.
Meedias on olnud aeg-ajalt juttu üürnikest, kes on jätnud korteri kohutavasse olukorda. Minna ja Kati aga kinnitasid, et nende puhul midagi seesugust ei olnud. Mõlemad üürnikud taotlesid juriidilist abi ja saatsid üürileandjale kirja, milles paluti raha tagastada. Vastust pole tulnud.
Need lood näitavad, kui raskes olukorras on üürnik siis, kui üürileandja keeldub tagatise tagastamisest. Üürnike õiguste eest seisva organisatsiooni Vuokralaiset ry andmetel on selliseid juhtumeid mitmeid. Ebaausa üürileandja puhul on oht vahele jääda väga väike. Näiteks kui üürileandja peab tagatisest kinni 100 eurot, siis see on nii väike summa, et selle pärast ei hakka keegi pikalt vaidlema.
Üüri tagatisega seotud vaidlused on enamasti tsiviilvaidlused. Ebaseaduslik tagatise tagastamata jätmine aga on karistatav kui omastamine. Prokurör võib algatada krimasja isegi siis, kui üürnik seda ei nõua.
Helsingi kohus mõistis 2019. aastal ühele ebaausale üürileandjale Minnaga sarnase juhtumi eest nelja kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse omastamise ja pettuse eest. Otsus pole veel jõustunud ja see on edasi kaevatud ülemkohtusse.
Kuigi juhtum võib olla ebaseaduslik, pole politsei nõus asja uurima kui kuritegu. Nii läks ka Minna juhtumiga. Ta rääkis politseile, et sama üürileandja oli jätnud tagatise tagastamata ka teistele üürnikele. Politseis aga peeti seda osapoolte vaheliseks vaidluseks. Kui politsei kuulis sõna üüritagatis, siis öeldi, et see ei kuulu üldse politsei valdkonda.
Ida-Soome ülikooli karistusõiguse professor Matti Tolvanen aga peab politsei sellist vastust arusaamatuks. Kui üürileandja jätab niimoodi tagatised tagastamata, siis tuleks seda asja vähemalt uurida. Kui politsei väidab, et see asi ei kuulu politsei valdkonda, siis on see vale vastus. Politsei püüab selliseid asju vältida, aga see kuulub vähemalt eeluurimise valdkonda. Teine asi on see, kui ei leita piisavalt tõendeid.
Katit paneb politsei suhtumine samamoodi imestama. Ta oli sama üürileandja juures üürnik enne Minnat ja temal jäi samuti tagatis saamata. Tema juhtumi puhul võttis politsei vähemalt üürileandjaga ühendust, pärast mida tagastati raha peaaegu täielikult. Minna puhul politsei seda tegema ei soostunud.
Kui Minna juhtumit politsei ette ei võta, siis tuleb lahendada asi muudmoodi. Tarbijavaidluskomisjon on tasuta ja sealt võib saada soovituse. Kui aga üürileandja ei reageeri, siis tuleb minna kohtusse. Möödunud, 2019. aastal oli Uusimaal juttu juhtumist, kus üürileandja pidi neljale üürnikule raha tagastama.
Kohtusse andmine on aga samuti riskantne, kuna vaidlus 1000 euro suuruse tagatise üle võib maksma minna 3000 eurot. Mõnikord peab kaotaja pool maksma mõlema kohtukulud.
Minna andis asja uuesti politseisse 2020. aasta kevadel ja tõi välja ka teised sama üürileandjaga seotud juhtumid. Ta loodab, et politsei hakkab asja uurima. Ta lisab, et tema soov on sellised üürileandjate kuritarvitused lõpetada ja aidata sellega teisi üürnikke. Politsei kinnitas, et uurib kahte omastamise juhtumit seoses üüritagatistega. Üks juhtum on Minna oma, teine on Kati endise üürileandja uue üürniku oma.
Tarbijaliidul on soovitus, kuidas tagatisega seotud vaidlusi vältida, selleks tuleb fikseerida olukord enne ja pärast üüriperioodi. Tehakse pildid ja kirjutatakse üles, kus on vead ja kulumised. Siis on hea hiljem üle vaadata, mis seisukorras korter varem oli.
Teine võte on tagatise kandmine eraldi üüritagatise kontole. Üürnik avab pangakonto ja kannab raha sinna ja konto on panditud üürileandjale. Nõnda ei saa kumbki osapool ilma teise nõusolekuta raha kasutada. Tähtis on meelde tuletada, et tagatistaha pole üürileandja omand. Seda ei saa võtta kui omandit ja kasutada.
Soome tarbijaliit saab aastas ligi 2500 abipalvet, millest pooled on seotud üürisuhetega. Numbrid näitavad, et üürimisega on seotud palju teadmatust. Mõnede nõuannete järgimine aga säästab mõlemad pooled paljudest probleemidest. See ei lahenda aga olukorda, kus üks osapool keeldub koostööst. Selliseid juhtumeid on aga õnneks harva.
https://yle.fi/uutiset/3-11450890
