Soome arsti soovitus: Ajuinfarkti kahtluse puhul ära helista sugulasele või tuttavale, vaid 112!

Seoses koroonaviirusega on suurenenud inimestel ajuinfarkti oht. Seoses sellega hoiatab Soome neuroloog Mika Koskinen, et kahtluse puhul ei tohiks helistada sugulasele või tütrele, vaid kohe 112.

Ajuinfarkti puhul aju veresoon ummistub ja osa ajust jääb ilma hapnikuta. Sellest võib tekkida püsiv kahjustus. Veresoone ummistumine toob kaasa ajurakkude kärbumise ja pildil on see näha nagu auk, vahendab MTV.

Ajuinfarkti vaevused olenevad sellest, milline aju veresoon ummistub. Kui infarkt on aju keskosas, siis on tüüpiline vaevus ühe käe ja jala nõrkus. Kui infarkt on aju tagaosas, siis on vaevuseks ühe poole nägemise puudulikkus. Siis on lisaks veel vaevuseks peavalu. Lisaks võivad esineda ümbritseva tajumise häired, näiteks ukseavast on raske läbi minna.

Kui suur ajuveresoon ummistub, siis kaotab inimene kõnevõime. Üks kehapool halvatub ja pea käändub teisele poole, näiteks kui pea käändub vasemale, siis on parem pool halvatud. Sel juhul on suur surmaoht, sest üks ajupoolkera on ilma vereta. See tähendab, et pool ajust võib surra.

Ajuinfarkti puhul peab ravi saama kahe tunni jooksul, muidu võib olla hilja. Kuigi kiirus on oluline, võib Koskineni väitel ka pärast kahte tundi olla veel lootust. Kahe tunni reegel tuleb sellest, et veresoonte ummistuse likvideerimiseks tohib olla ummistusest möödas maksimaalselt kolm tundi. Praegu aga saab ummistuse lahti isegi 4,5 või 9 tunni pärast.

Kui ummistust ei saa lahti ravimitega, tehakse seda mehaaniliselt veresoone sees pudeliharja meenutava vahendiga. Ummistunud koht imetakse võrgu sisse ja tõmmatakse välja. Seda võib teha 8 tundi või isegi ööpäev pärast ummistust.

Ravi peab saama aga nii kiiresti kui võimalik, mida rutem, seda parem. Halvatuse või tugeva peavalu puhul on esimene number kuhu helistada 112. Ei pea helistama sugulasele või tütrele, et isal on paha olla, vaid kohe 112, et kiirabi saaks kohale tulla. Võib võtta tunde, enne kui tütar kohale jõuab ja kiirabi kutsub. Siis on juba kadunud palju väärtuslikku aega. Kui abi saadakse tunni aja jooksul, siis pääsetakse ilma vaevusteta. Kui abi saadakse 4 tunni jooksul, võib ravi efektiivsus olla langenud 25-30 protsendini.

Ravi tõhusus sõltub aju ehitusest. Paljusid ajupiirkondi toidab verega vaid üks veresoon. Kui see ainus veresoon on ummistunud, siis on probleem suur. Samas on ajus piirkondi, mis ei sõltu ainult ühest veresoonest. Nendesse piirkondadesse tuleb hapnikku teiste veresoonte kaudu.

Ummistuse juures aga hakkavad ajurakud kiiresti hävima. Ummistus võib paisuda, kuna veri hakkab selle ees või taga hüübima. Kui ummistus on paisunud suureks, võib selle likvideerimine olla raske.

Levinud arvamus, et inimene kasutab ainult teatud osa oma ajust on neuroloogi väitel müüt. Samas aga võib juhtuda imesid ja aju võib taastuda raskest haigusest. Mõnel juhul võib ka väikse ummistuse puhul tekkida tugev halvatus, aga siis on tavaliselt tervenemine parem ja seda võib pidada teatud imeks. Ilma taastusravita on aga taastumine aeglasem. Inimene ilma juhendamiseta niisama lihtsalt peale infarkti oma käsi liigutama ei hakka.

Kui aga ajuinfarkt on olnud mitme sentimeetri suurune ja suured ajupiirkonnad on kahjustatud, siis ei pruugi kõnelemine ega kõndimine enam õnnestuda. Vahel on aga nii, et algul tundub olukord hullem, aga hiljem on inimesed hakanud uuesti rääkima ja kõndima.

Ajuinfarkti ohtu suurendavad näiteks südame rütmihäired. Süda lööb siis vahepeal nõrgalt ja veri käib nii aeglaselt, et see hüübib. Kui süda hakkab uuesti paremini lööma, siis liigub ummistunud koht veresooni mööda edasi, kuni jõuab ajju. Lõpuks jõuab hüübinud koht veresoones kohani, millest enam läbi ei mahu.

Ohtu suurendab ka vererõhutõbi, mis kahjustab veresoonte seesmist kihti. Veresoonte siseseinad paksenevad ja veresooned kitsenevad, nii et veri ei mahu sealt enam läbi. Ühel hetkel võib veresoontesse kogunenud sete tulla seina küljest lahti ja minna liikuma, kuni see ummistab mõne kitsama veresoone. Seetõttu peab võtma vererõhurohtusid, kui need on välja kirjutatud. Soomes on levinud tava, et kolmandik patsientidest võtab vererõhuravimeid nagu ette nähtud, kolmandik võtab kuidas juhtub ja kolmandik ei võta neid üldse. Kui inimesed võtaks kõik ravimeid nagu ette nähtud, siis oleks ajuinfarkte ja -verejookse palju vähem. Pooled neist on seotud kõrge vererõhuga.

Ajuinfarkti tüüpilised nähud:

  • Üks suupool on lõtv
  • Kõne on pudistav
  • Ühe kehapoole käe ja jala nõrkus
  • Pearinglus, nägemishäired
  • Valu ei pruugi olla
  • Vaevused süvenevad, mitte ei lähe üle
(Külastatud 308 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid