Kahe soomlase kogemus: koroona vaevused on väga pikaajalised

Koroona vaevused on haiguse läbipõdenutel väga pikaajalised ja sellised, millele arstid ei leia seletust. Soome tennisetreener Jari Hedman sai koroona juba märtsikuu algul reisil Austriasse Saalbachi. Kõik vaevused pole siiani kadunud.

Hedmani väitel on kopsude piirkonnas siiani tennisepalli suurune ala, kus on tunda kihelust. See tunne pole valu. Nagu nööpnõeltega torgitaks naha sees kopsude peal. See tunne pole sügaval kopsudes, vahendab Ilta-Sanomat.

Koroona tagajärjel olid Hedmanil hingamisraskused ja tervis halvenes. Kevade ja suve jooksul on jõud tasapidi tagasi tulnud ja hingamine pole enam raske. Kihelus kopsudes aga pole kuhugi kadunud. Kuigi see kihelus pole igapäevane, on Hedman ometi mures. Talle teeb muret, kas see jääbki nii, või kaob lõpuks ära.

Hedmani väitel ei oska arstid öelda, mis kopsudel on viga ja kas see kihelus ükskord lõppeb. Ta kavatseb lasta teha suve jooksul veel kopsupildi. Teda paneb nii pikk vaevuste kestus imestama. Tema sõnul on imelik, et kopsud ei paranegi ära.

Päijät-Hämes elav Kirsi põeb koroonat juba viiendat kuud ning vaevustel pole lõppu näha.  47-aastase Kirsi vaevused algasid märtsikuu keskel. Naine ei kuulu koroona riskigruppi.

Algul olid tavalised gripinähud. Kurgus ja ninas olid pisted, vaevas väsimus. Oli kuiv köha ja peavalu. Esimeste nädalate jooksul oli vahepeal väga halb ja siis ei tundnud vahepeal mingeid vaevusi. Aprilli algul tehti koroonatest ja tulemus oli positiivne.

See testi tulemus tuli üllatusena nii naisele kui arstile, kuna vaevused olid leebed. Pärast testi määrati naine karantiini. Tal olid hingamisraskused ja ei talunud koormust. Isegi 50 meetrit kõndi oli raske. Kopsuvaevused hakkasid mai algul pärast 4 nädalat põdemist vaibuma ning Kirsi arvas, et haigus taandub. Siis tuli asemele uus vaevus – südame rütmihäired.

Pulss oli vahepeal 130 lööki minutis, seda isegi siis, kui naine istus ühe koha peal ja ei teinud midagi. Mõne nädala pärast oli olukord taas parem. Ta käis varem palju jooksmas ja proovis, kas saab joosta. Sellest ei tulnud midagi välja. Paari kilomeetri järel oli ta täiesti läbi. See väike pingutus tõi vaevused tagasi, nii et ta pidi uuesti voodisse jääma. See aitas ja suve algul oli enesetunne parem.

Naine oli lootusrikas viis nädalat ja arvas, et koroona on täiesti möödas. Juuli algul saabus aga teine tagasilöök. Järsku algas valu, mille naine arvas olevat kopsudes. Ta puhkas 5-6 päeva, aga siis tundis, et saab südamerabanduse, kuna nii halb oli olla.

Naine viidi haiglasse, kus tal tuvastati südame hapnikupuudus. Talle tehti mitmeid uuringuid, kus ei leitud midagi erilist. Kopsudes polnud samuti mingeid jälgi koroonast. Arstid ei osanud öelda, kas hapnikupuudus tuli koroonast, kuna haigusest teatakse väga vähe. Vaevused pole naisel veel lõppenud.

Naine kasutab igapäevaselt beetablokaatoreid ja vahel on pulss väga kõrge. Lisaks on tohutu väsimus, nii et kogu aeg tahaks magada. Kirsi väitel on psüühiliselt väga raske taluda haigust, millest ei teata veel suurt midagi. Teda paneb muretsema, kas see haigus jääbki korduma.

Kaksi suomalaista kertoo: näin korona käyttäytyy pitkittyessään – Jari Hedmanin keuhkot eivät ole kuukausien jälkeenkään entisellään

Korona on tuonut pitkittyessään sairastuneille epämääräisiä oireita, joille lääkärit eivät löydä selitystä. Tennisvalmentaja Jari Hedman sai koronaviruksen hiihtomatkalta Itävallan Saalbachista jo maaliskuun alussa, mutta kaikki jälkioireet eivät ole vieläkään poistuneet. – Tuossa keuhkojen alueella on edelleenkin sellainen tennispallon kokoinen alue, jossa tuntuu outoa kihelmöintiä, Hedman sanoo. Tunne ei ole Hedmanin mukaan kuitenkaan kipua.

(Külastatud 460 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid