Helsingi kesklinnas on kasvanud sel suvel plahvatuslikult korrarikkumised – nende taga on stiihilised grupeeringud

Politsei info kohaselt on sel suvel kasvanud Helsingi kesklinnas plahvatuslikult korrarikkumised ja nende taga on stiihilised grupeeringud, millel puuduvad liidrid ja hierarhia.

Politseile antakse viimasel ajal üha rohkem teada kogunemistest Helsingis, millega kaasnevad rahutused. Võrreldes eelmise, 2019. aastaga on juhtumite arv peaaegu kahekordistunud. Kui 2019. aasta juunikuus oli selliseid juhtumeid Helsingis 1327, siis käesoleval aastal oli neid 2059, vahendab Helsingin Sanomat.

Juulikuus oli 1-22. kuupäeval eelmisel aastal rahutusi 853, tänavu samal ajal juba 1239. Osa juhtumeid on ka meediasse jõudnud ja need on olnud noorte soositud kogunemiskohtades. Näiteks jaanilaupäeval oli Hietalahti rannas vahejuhtum, kus võeti kinni viis isikut. Noortejõuk loopis politsei pihta ilutulestikke ja kive.

Teine suurem juhtum oli juuli algul Kaivohuone söögikoha juures Kaivopuistos, kus välismaa taustaga isikud läksid kallale ühele neile varasemast tundmatule isikule, kes hiljem suri. Ohvrit peksti julmalt mitmekesi. Politsei ei suutnud peksjaid leida kolme nädala jooksul ja avaldas käesoleval nädalal kahtlusaluste pildid.

Politsei andis Kaivohuone juhtumi kohta lisainfot, et noorte hulgas on toimumas grupeeringutesse kogunemine. Politsei on tuvastanud viimasel ajal hulgaliselt selliseid kogunemisi, mis on kaasa toonud rahutusi. Grupeeringud on enamjaolt stiihilised, millel puuduvad juhid ja hierarhia. Kaivohuone juhtumi puhul oli tegemist paarikümneaastaste välismaa noorukitega, kelle asukohad on politseile üldjoontes teada. Noortekampade puhul on märgatud ka politsei-vastasust, nagu oli Hietalahti rannas.

Politsei peab rahutuste põhjuseks osaliselt koroonat. Söögikohtade, noortekeskuste ja koolide sulgemine on pannud noored kogunema. Inimesi häirivad sellised kogunemised suvel ka seetõttu, et magamise ajal on aknad lahti. Noorte käitumine ei erine suvisest käitumisest, aga kogunemisi on rohkem.

Teine koroona mõju on see, et noorte töötus on väga kõrge. Noored on rohkem jõude ja see tekitab tüdimust. Raskeid vägivallakuritegusid oli võrreldes eelmise aastaga tänavu 40 protsenti rohkem. Ilmade soojenedes liiguti siseruumidest välja. Üldiselt on aga noorte kuritegevus ja narkootikumide tarvitamine languses. Aga neil noortel, kel läks juba varem kehvasti, läheb nüüd üha kehvemini.

https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000006586533.html

Kommentaarid
(Külastatud 1,475 korda, 1 külastust täna)