Soomes on koroonat raskelt põdenud inimestel olnud palju vaimseid häireid nagu imelikku käitumist ja luulusid. Seda asja hakatakse nüüd uurima.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas kutsutakse uuringutele 100-150 inimest, kes on olnud koroonaviiruse raskete haigusnähtudega intensiivis. Eesmärk on kaardistada nende tüsistused pärast haiguse läbipõdemist, vahendab Yle.
Uuringutel võetakse vereproove, mõõdetakse kopsude tööd ja füüsilist võimekust ning tehakse eri neuropsühholoogilisi teste, haistmise uuring, samuti osadel patsientidel pea magnetpildistamine.
Lisaks intensiivis olnud patsientidele kutsutakse uuringutele 50 patsienti, kelle haigusnähud polnud nii rasked ja kes olid koroonaga haigla üldosakonnas, ning lisaks veel 50 koroonat kodus põdenud patsienti.
Lisaks uuringutele palutakse kõik intensiivis olnud koroonapatsiendid polikliinikusse järelkontrolli, kuna soovitakse, et inimesed saaksid oma kogemustest rääkida.
Koroonaga on intensiivravi olnud erakordne, kuna ravi on olnud pikaajaline ning inimesed olnud äärmiselt haiged. Lähedased ei saanud neid haiglas oleku ajal vaatamas käia, vaevused on olnud inimestel väga erinevad ja nii kummalised, et arstidki pole neist õieti aru saanud.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna eriarst, dotsent Johanna Hästbacka ütles, et intensiivravi järelkontrolli on tehtud juba kümmekond aastat. Sinna kutsutakse patsiente, kes on olnud intensiivis üle viie ööpäeva.
Pärast intensiivi kaebavad paljud patsiendid kummalisi vaevusi ja koroonapatsientidel on neid eriti palju. Neil on olnud vaimseid häireid, luulusid ja hallutsinatsioone. Seetõttu on ravi veninud veelgi pikemaks. Paljude jaoks on suureks abiks, kui nad saavad oma kogemusest rääkida.
Viimase kümne aasta praktika näitab, et intensiivis olnud patsientidel esineb mitme kuu vältel pärast seda kurnatust, keskendumisraskusi ja vaimset ebastabiilsust. Vaevused võivad olla nii erilised, et kui neist minna rääkima tervisekeskusse, siis ei pruugita neid mõista. Probleeme võivad põhjustada ravimid, mida intensiivravis kasutatakse.
Koroonat põdenud patsiendid räägivad, et vaevused tulevad tagasi lainetena. See paneb arste muretsema. Ilmselt ollakse aasta-kahe pärast targemad ja osatakse öelda, millest see tuleb. Pole teada, kas see on organismi kaitsereaktsioon või haiguse uus ägenemine. Tegemist on väga erakordse viirusega, mis põhjustab vaevusi, mis on meditsiinile tundmatud. Lisaks kopsudele saavad kahjustada veresooned, samuti esineb närvisüsteemi kahjustusi.
Kutsed uuringutele saadetakse välja juuli keskpaigas.
https://yle.fi/uutiset/3-11401293
