Kuigi Soomes ja mujal kardeti varem koroonaviiruse teist lainet, siis ei pruugi seda mitmete riikide uuemate hinnangute kohaselt üldse tullagi. Soomes peetakse nüüd uue laine tõenäosuseks 50:50.
Taani terviseameti juht Kåre Mølbak ütles paar nädalat tagasi, et koroona teine laine on üsna vähetõenäoline, sest ettevalmistus on parem ja inimesed oskavad haigust paremini ära hoida. Teine laine oleks olnud tõenäoline siis, kui Taanis poleks mitte midagi haiguse tõrjumiseks ette võetud. Nüüd aga inimesi testitakse ja vajadusel isoleeritakse. Samal ajal oskavad arstid ja õed haigetega paremini tegeleda, ütles Mølbak väljaandele The Local.
Austraalia ametivõimud peavad samuti haigust seljatatuks ja teist lainet vähetõenäoliseks. Ligi 30 miljoni elanikuga Austraalias on haiglas vaid 30 koroonapatsienti ja uute nakatumiste hulk on praktiliselt null. Uue Lõuna-Wales’i osariigi terviseameti juht Kerry Chant ütles väljaandele The Australian, et uue laine tulek on käesoleval aastal vähetõenäoline.
Kuigi Soomes on varem räägitud koroona teisest lainest kindlas kõneviisis, siis nüüd on hakatud kahtlema. Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et midagi kindlat veel pole. Tema väitel on kolm stsenaariumi: esimese kohaselt haigus hääbub, teise kohaselt jääb see väikeste kolletena tiirlema, põhjustades praeguse külmetushaiguse taolisi haiguspuhanguid ja kolmas võimalus on see, et sügisel või talvel puhkeb uus epideemia. Julkunen ütles, et viirus on jätkuvalt ohtlik, sest ainult alla ühe protsendi elanikkonnast on praeguseks viirusega nakatunud.
Helsingi ülikooli meditsiiniprofessor ning Helsingi haiglapiirkonna diagnostikajuht Lasse Lehtonen ütles, et teise laine tõenäosus on 50:50. Tema väitel räägib teise laine kasuks see, et koroonaviirused on seni olnud hooajalised, vahendab Ilta-Sanomat.
Oxfordi ülikooli uuringu andmetel on alates 1889. aastast kümnest üleilmsest pandeemiast viie puhul tulnud teine laine. Maailma Terviseorganisatsiooni WHO eriolukordade juht Mike Ryan ütles, et teise laine asemel võib tulla esimese laine uus puhang, kuna suures osas maailmast on esimene laine alles käimas.
Professor Lehtonen ütles, et teist lainet peetakse Euroopas praegu tõenäoliseks, aga pole võimatu, et haigus hääbub ja mingit uut lainet ei tulegi.
Rootsis, kus haigust on palju rohkem kui Soomes loodetakse suurema nakatumisega end kaitsta teise laine eest, aga professor Julkunen ütles, et tema pole selles osas eriti lootusrikas. Rootsis on nakkusega kokku puutunud alla 10 protsendi elanikkonnast, Stockholmis võibolla veidi enam. See tähendab, et sealgi on üle 90 protsendi elanikkonnast haigusele vastuvõtlik, mistõttu on sealgi teine laine tõenäoline.
Professor Julkunen ütles, et kuni vaktsiini pole on parim viis haigust ära hoida meetmed nagu kätehügieen, köhimise hügieen, piisav distants teistega ja haigena kodus olemine. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt järgida.
Professor Lehtonen on samuti seisukohal, et teine laine sõltub inimeste endi tegevusest – kuivõrd hästi suudetakse testida, haigeid tuvastada ja isoleerida – sellisel juhul pole kindel, et teine laine tuleb.
