Teadlaste väitel on praegu Euroopas möllav koroonaviiruse tüvi palju agressiivsem sellest, mis oli Hiinas, kuna see on võimeline ära petma inimese immuunsüsteemi ja isegi vaktsiinid.
Lääneriikides levib praegu väga kiiresti muteerunud viirus, mis on algsest palju nakkavam. Haigusnähud pole muteerunud viiruse puhul raskemad kui algsel viirusel, vahendab Daily Mail.
Ühtlasi tähendab viiruse selline muteerumine seda, et selle viiruse puhul on raske saavutada karjaimmuunsust või töötada välja vaktsiini.
Euroopas möllava muteerunud tüvi tähis on G614 ja see on levinuim tüvi paljudes riikides. See tüvi tuvastati esimest korda Saksamaal veebruaris. Uus tüvi tõrjub tõenäoliselt välja vana, kui nad kokku puutuvad. Uuringu viisid läbi Inglise Sheffieldi ülikooli ja USA New Mexico osariigi Los Alamose labori teadlased.
Viiruste puhul on muteerumine tavaline ja see ei kujuta endast ohtu, küll on see oluline, kui tahetakse saavutada immuunsust või välja töötada vaktsiini. Briti teadlased on teise uuringuga välja selgitanud, et koroonaviirusest levis märtsikuus maailmas juba vähemalt 12 eri tüvi.
Praegu pole teadlased veel kindlad, kas kõigi puhul on tegemist viiruse eri tüvedega, sest mutatsioonid on väga väiksed. Hiinas Wuhanis algselt levima hakanud koroonaviiruse tüve tähis on D614. See tüvi levis põhiliselt Hiinas ja mujal Aasias. Mutatsioon G614 hakkas aga levima Euroopas ja Ameerikas.
Ühtlasi tuvastasid teadlased, et mitmetes riikides, kus varem domineeris tüvi D614, hakkas peale mutatsiooni G614 kohale jõudmist domineerima just see mutatsioon. See muutus juhtus kõigest mõne nädalaga. Teadlased on välja selgitanud, et mutatsioon G614 siseneb inimese organismi kergemini kui originaal koroonaviirus. Samuti on muteerunud viirusega nakatunud inimesed nakkusohtlikumad.
Põhja-Ameerikas oli algul domineeriv tüvi D614, aga kui G614 märtsi algul kohale jõudis nii USA-sse kui Kanadasse, muutus see tüvi domineerivaks. Viiruse muteerumine nii, et see muutub nakkusohtlikumaks ja muudab organismi sisenemise viisi teeb teadlased murelikuks, kuna see tähendab, et vaktsiini väljatöötamine on väga keeruline. Sama lugu on immuunsusega – organism ei pruugi viiruse muteerunud tüve ära tunda.
Teadlased pole praeguseni suutnud välja selgitada, kas ja mil määral omandavad inimesed koroonaviiruse vastu immuunsuse, kui on haiguse läbi põdenud. Praegu ollakse seisukohal, et haiguse läbipõdemine ei anna uue nakatumise vastu kaitset.
https://www.dailymail.co.uk/news/article-8289673/Dominant-version-coronavirus-causing-Europes-outbreak.html
