Kuigi teadlased nii Soomes kui mujal maailmas on lootnud, et suvel annab koroona järele, nii nagu see on varem juhtunud teiste hingamisteede nakkustega, ei pruugi seda siiski värskete uuringute valguses juhtuda. Seda, et koroona suvel järgi ei anna näitab ka maailma koroonastatistika, kus nii nakatumiste kui surmade arv järjest tõuseb.
USA tippülikoolid Harvard ja Princeton on avaldanud uued koroonaviiruse leviku mudelid, mille kohaselt ei avalda ilm viiruse levikule suuremat mõju. Harvardi teadlaste hinnangul pole ilmal viiruse levikule erilist mõju ja kui üldse, siis algab see alles 25-st soojakraadist. See tähendab, et Soome suvi viirust ei murra, vahendab Helsingin Sanomat.
Princetoni ülikooli teadlased aga leidsid teadusajakirjas Science avaldatud artiklis, et ilm avaldab mõju juba juurdunud hooajalistele viirustele, aga mitte uutele, pandeemia faasis viirustele. Teadlaste hinnangul ei ole pandeemia faasis abi niiskest ilmast ega soojusest ning ainus võimalust viiruse levikut peatada on piirangud.
Kanada teadlased leidsid värskes uuringus samuti, et laiuskraadid ega temperatuur ei avalda uue koroonaviiruse epideemia levikule maailmas mingit mõju. Siiski leiti, et suurema niiskusega levib viirus aeglasemalt.
Oxfordi ülikoolis leiti, et päiksekiirgus takistab viiruse levikut. Samas märgivad teadlased, et seda peaks veel põhjalikumalt uurima.
Kas see tähendab, et viiruse leviku peatamiseks on asjatu suve oodata? Helsingi ülikooli viroloogia professor Olli Vapalahti ütles, et kuigi muidu viirused soojas ja niiskes hävivad, siis näitavad uuringud, et üleilmse pandeemia puhul see reegel tingimata ei kehti. Kliimal on küll mõju, aga selle osa on väike. Peamine tegur on viiruse leviku puhul immuunsus või selle puudumine. Kui ühiskonda jõuab uus viirus, siis muud tegurid jäävad tahaplaanile. Näiteks praegu möllab koroona Brasiilias, kus on soe ja niiske kliima. Professor Vapalahti ütles, et kliimal on suurem mõju siis, kui viiruse vastu on paljudel inimestel antikehad ja immuunsus.
Ka Soome terviseameti ekspert Jussi Sane ütles, et soomlastel ei tasu suuri lootusi panna sellele, et haigus suvel taandub. Tema väitel pole asi nii lihtne, et tuleb suvi ja ongi kõik. Tema väitel paistab praegu, et uuele koroonaviirusele ei mõju suvi nii nagu teistele, külmetushaigust põhjustavatele koroonaviirustele.
Sane märgib, et ilmaolude puhul mängib olulisemat rolli inimeste käitumine. Talvel ollakse siseruumides üksteisega tihedalt koos ja suvel rohkem eraldi ning õues, vähemalt Soomes. Praegu on aga seoses piirangutega see vahe kevade ja suve koha pealt kaotatud. See raskendab omakorda prognooside tegemist. Eriolukorras on inimeste käitumine väga palju muutunud.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006517218.html
