Ootamatu pööre: Soome asjatundjate väitel pole koroona teine laine üldse kindel

Soome asjatundjate väitel räägitakse koroonaviiruse teisest lainest avalikult juba kindlas kõneviisis, aga pole üldse kindel, et see kunagi tuleb.

Epideemias on praegu aeg, kus esimene laine on seljatatud. Uute nakatumiste ja intensiivravil haiglapatsientide arv väheneb. Avalikkuses on palju räägitud sellest, et esimesele võib järgneda veelgi võimsam teine laine. Sellele viitavad nii Soome valitsuse strateegia väljatöötamiseks koostatud raport ja Rootsi asjatundjate väited Soome olukorra kohta. Paljude teadlaste väitel aga pole koroona teine laine üldse kindel. Teise laine teooria on näiteks ümber lükanud Briti Oxfordi ülikooli teadlased. Minnesota ülikooli artiklis on toodud välja kolm võimalikku stsenaariumi:

1. Väiksemad tõusud. Selle stsenaariumi kohaselt järgnevad esimesele lainele väiksemad lained. Vastavalt vajadusele piiranguid leevendatakse ja karmistatakse.

2. Võimas sügisene laine. Selle stsenaariumi järgi tuleb pärast esimest lainet suurem teine laine. Sügisel tulevad uued piirangud. 1918-1919. aasta gripp käitus niimoodi.

3. Vindumine. Selle stsenaariumi järgi ei tule pärast esimest lainet teist lainet. Esineb nakatumisi ja surmajuhtumeid, aga piiranguid pole vaja kehtestada.

Soome terviseameti peadirektor Markku Tervahauta viitas reedeses intervjuus Ylele, et asjatundjate arvamus teise laine tuleku kohta on muutunud.

Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen on aga seda meelt, et tänu piirangutele viirus suve jooksul hääbub ja mingit teist lainet enam ei tulegi. Ka Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna diagnostikajuht Lasse Lehtonen on seda meelt, et haigus on võimalik alla suruda nii, et haigestunute hulk jääb Soomes väikseks. Väljaspool Uusimaad on Soomes vaid üksikud nakatumised. Muud alternatiivid on tema arvates epideemia vindumine pikka aega ning võimas teine laine. Lehtonen ei pea aga teist lainet nii tõenäoliseks, nagu Soome valitsusele esitatud mudelis on välja toodud.

Terviseameti mudelitega tegelev peaarst Tuija Leino aga ütles, et tegelik olukord ei pruugi olla üldse selline nagu valitsusele esitatud mudelis on välja toodud. Mudelite eesmärk on hinnata intensiivravi kohtade vajalikkust erinevate stsenaariumite puhul. Hinnangutes on muu hulgas välja toodud, et nakatumiste arv hüppab üles, kui piirangud kaotada. Samas on graafikutes arvestatud valede eeldustega soomlaste immuunsuse kohta.

Mis on siis tõenäoline stsenaarium? Leino ütles, et Põhjamaades ollakse praegu arvamusel, et see on vaikne vindumine. Ta peab seda realistlikuks ka Soome puhul. Piirangud kaotatakse ja piirid avatakse, aga nakatumiste hulk saadakse kontrolli alla. Inimesed saavad oma käitumisega sellele kaasa aidata, ilma et riigid peaks sekkuma. Ehk siis: vähem kontakte, haigena koju, kätepesu ja köhaetikett. Abi on ka näomaskidest, kuigi Soomes pole neid ametlikult soovitatud.

Taani peaepidemioloog Kåre Mølbak ütles aga välja, et peab teist lainet väga ebatõenäoliseks, kuna riigis on õpitud viirust kontrollima. Tampere ülikooli epidemioloogia professor Pekka Nuorti ütles, et teist lainet peetakse tõenäoliseks, kuna teised viirused on nii käitunud. Nüüd on aga tegemist teistsuguse viirusega. Seetõttu ei peaks teist lainet võtma kui vältimatust.

Nuorti ütles, et pole täpselt teada, mis juhtuma hakkab. Teada on vaid see, et viirus on laielt levinud üle maailma, aga suurem osa inimestest pole seda veel saanud. Nuorti peab üheks võimaluseks, et viirus taltub ja tuleb tagasi leebemate lainetena.

Soome ametivõimud on viiruse vastu võitlemise strateegiaga seoses esitanud vastandlikke seisukohti. Reedel kinnitas aga peaminister Sanna Marin, et eesmärk on haiguse alla surumine. Ta lisas, et valmistuma peab ka sügiseseks uueks haiguse laineks.

Kommentaarid
(Külastatud 12,693 korda, 1 külastust täna)