Koroonaviirus on selline haigus, et isegi, kui seda põdeda kergelt ja see on organismist kadunud, kestab haigusest taastumine mitu kuud.
29-aastase soomlanna Jenni (nimi muudetud) jaoks algas haigus nohu ja väsimusega. Oli veebruari lõpp. Siis ei osanud naine ettegi kujutada, et see on koroonaviirus, millest taastumine võtab aega mitu kuud, vahendab Helsingin Sanomat.
Vaevused muutusid hullemaks kolme nädala jooksul ja märtsikuu keskel pääses meditsiini valdkonnas töötav Jenni koroonatesti tegema. Tulemus oli positiivne, pärast mida määrati ta karantiini. Isolatsioon kestis kaks nädalat. Jenni polnud siis veel terve, mistõttu tööle tagasi pääses ta alles maikuu alguses. Taastumine oli pikk protsess ja seda on märkinud ka teised haigestunud.
Koroonaviiruse kohta kasutatakse sageli terminit: kerged haigusnähud. See on eksitav termin, kuna see ei tähenda kerget nohu ja lühikest haigust. Näiteks Jennil olid terve haiguse ajal väga leebed haigusnähud. Palavikku oli kõige enam 37 kraadi ja voodis veetis ta vaid paar päeva.
Leebetest haigusnähtudest räägitakse nende inimeste puhul, kel pole olnud hingamisraskusi ja palavikku on olnud vaid paar päeva, aga taastumine võib kesta 2-4 nädalat, räägib Helsingi piirkonna haigla nakkushaiguste arst Veli-Jukka Anttila. Intensiivravi patsientidel kestab taastumine mitu kuud.
Mõned noored inimesed põevad koroonaviirust kergelt nagu tavalist külmetust, teistel aga kulgeb haigus raskemalt, räägib Anttila. Viirusest toibumine on aga kõigil pikaajaline.
Anttila sõnul on oluline mõista, et tervenemine koosneb kahest faasist: üks on haigus ise ja teine on taastumine. Isegi kui patsient enam teisi ei nakata, ei tähenda see, et ta on terve. Taastumise puhul pole tegemist enam aktiivse nakatumise, vaid organismi paranemisprotsessiga, mis võib kesta kauem kui haigus ise.
Koroonaviirus kahjustab organismi kahel moel: see võib kahjustada kopsusid ja põhjustada lihaste nõrgenemist, eriti kui patsient on pikalt voodis. Pikaajaline voodiravi võib põhjustada närvikahjustusi. Neid kahjustusi peab organism hakkama parandama ja see pole kerge ülesanne. Terve inimene ei pruugi arugi saada, kui raskesse olukorda võib koroona mõne inimese panna. Taastumine võib tähendada seda, et patsient õpib uuesti seisma ja käima.
Taastumise kestus sõltub sellest, kui raskelt on haigust põetud ja kui kaua on oldud voodis või haiglas. Vanus ja tervislik olukord mõjutavad samuti taastumist. Kui inimene on olnud neli nädalat voodis, võib olla iseseisvalt raske isegi tualetti minna.
Lisaks lihastele, närvidele ja kopsudele võib koroonaviirus mõjutada ka teisi organeid. Üks tavalisemaid haiguse tunnuseid on maitse- ja lõhnataju häired. Jenni kaotas samuti maitse- ja haistmistaju. Need tulid nädala pärast tagasi.
Doktor Anttila väitel pole teada, kui pikalt koroonaviirus maitse- ja haistmistaju mõjutab, aga kahjustus võib olla püsiv. Pikk taastumisperiood võib olla patsientidele küllalt raske. Probleemid võivad tekkida siis, kui töökohal ei vaadata äraolekule hästi. Jenni sai mõnda aega teha kodust kaugtööd. Tal oli aga häbi, et pidi nii kaua töölt ära olema.
Pikk äraolek võib olla eriti raske muidu aktiivsetele inimestele. 42-aastane Kati oli tegelenud pikka aega jooksmisega. Ta haigestus koroonaviirusega seotud haigusesse märtsikuu keskel. Haigus ise oli väga leebe. Haigusnähud olid nagu tavalise külmetuse puhul, ainult väsimus oli suurem. Haigus ise kestis vaid nädala ja palavikku polnud üldse.
Leebele heigusele vaatamata pole Kati organism siiani haigusest taastunud. Kopsude töö ja üldine vorm pole taastunud. Üldine seisund kukkus haiguse ajal märgatavalt ja see pole veel sugugi endine. Kui varem jooksis Kati tavaliselt 10 kilomeetrit, siis nüüd käib isegi 5 kilomeetrit üle jõu. Võrreldes tavalise külmetushaigusega on vormi taastumine olnud palju aeglasem.
Praegu pole veel teada, kas koroonaviirus võib põhjustada südamelihase põletikku, aga doktor Anttila sõnul pole soovitav riske võtta. Treeninguid tuleks alustada peale haigust väga ettevaatlikult. Koormust tuleb tõsta järk-järgult ja lubada omale puhkepäevi. Kui enesetunne on kehv, tuleb tagasi tõmmata.
Kati sõnul võtab haigusest taastumine üllatavalt kaua aega ja tuleb olla kannatlik. Kui taastumine tundub kurnav, võib sellest rääkida. Jenni näiteks on rääkinud asjast tööpsühholoogiga ja sellest oli abi.
https://www.hs.fi/elama/art-2000006498763.html
