Venemaa on praegu maailmas üks koroonaviiruse epitsenter, kus iga päevaga tuvastatakse ligi 10 000 uut nakatumist. Kokku on Venemaal tuvastatud üle 250 tuhande nakatumise. Nii sealne meditsiin kui terve riik on murdumas koroona surve all.
Inimesi sureb palju ja haiglates on väga palju raskelt haigeid, keda kõiki ei suudeta aidata. Kui nii jätkub päevast päeva pikka aega, siis ei pea meditsiin vastu, rääkis Ylele Moskva psühhiaater dr Sergei Grišin.
Dr Grišin arvas, et iga neljas meedik ei pea praegusele pingele vastu. Lisaks sellele haigestuvad paljud meedikud ise koroonasse. Paljud meedikud on üldse keeldunud töötamisest. Üks varem sõjaväljal töötanud ja kõike näinud arst ütles, et talle aitab ja lahkus töölt. Tegemist on kogenud, üle 60-aastaste arstidega. Nad kardavad, et nakatuvad ise ja nakatavad teisi.
Venemaalt on tulnud teateid meedikute grupiviisilistest lahkumistest. Nad kurdavad kaitsevahendite puuduse ja kehvade töötingimuste üle. Lisaks Moskvale on hullem olukord Rostovi ja Vladimiri piirkonnas. Ainuüksi Kaliningradis on töölt lahkunud 350 meedikut.
Kannatab meedikute vaimne tervis. Teada on kolm juhtumit, kus meedikud on sooritanud enesetapu või üritanud endalt elu võtta. Paljudes Venemaa haiglates on haigus levinud kulutulena meedikute hulgas. Seetõttu on palju haiglaid pandud täielikult koroonakarantiini.
Ametivõimud on infot probleemide kohta summutanud ja varjanud infot koroonasse surnud arstide ja õdede kohta. Isegi Venemaa sõltumatu meedia ei julge asjadest kirjutada, kartes tagakiusamist ja sanktsioone. Arstid ametlikku infot ei usu ja on ise hakanud surnud meedikute üle arvet pidama. Praegu on nimekirjas ligi 200 meedikut.
Küsitluse järgu kurdab 83 protsenti meedikutest kaitsevahendite puuduse üle. Moskva piirkonnas on olukord parem kui mujal. Samas on olnud juttu kaitsevahendite puuduse üle Moskva kiirabis. Kõige suurem puudus on aga pädevatest meedikutest. Paljud arstid nagu psühhiaater Grišin on kiirkorras ümber koolitatud nakkushaiguste arstiks. Tema haiglas on praegu kõik 500 voodit täidetud kopsupõletikus koroonapatsientidega. Selliseid koroonahaiglaid on Moskva piirkonnas kümneid. Moskva linnavõim teatas aprilli lõpus, et 37 raviasutust on muudetud koroonahaiglateks ja sellele on tulnud lisa.
Meedikute puuduse korvamiseks on haiglatesse võetud tööle meditsiinitudengeid. Nii töötab haiglates ligi 41 000 tudengit. Neid on haiglasse tööle sunnitud ähvardusega, et vastasel korral kaotavad nad oma õppekoha. Töötingimused haiglates on väga karmid. Kuus tundi kestva vahetuse ajal ei saa käia tualetis ega juua. Ette on tulnud sarnaseid 12-tunniseid vahetusi. Enamus meedikutest kasutab töö ajal mähkmeid. Meedikud elavad eraldi, et vältida pereliikmete nakatamist. Loodetakse, et epideemia lõppeb kuu aja jooksul, sest kauemaks jaksu pole.
Lisaks koroonale räsivad Venemaa haiglaid muud probleemid. Mitmes haiglas on puhkenud tulekahjud, mille põhjustajaks peetakse Venemaa uusi hingamisaparaate Aventa-M. Kokku on tulekahjudes hukkunud 6 patsienti. President Vladimir Putin ütles esmaspäeval, et Venemaa piirkonnad võivad hakata piiranguid leevendama. Samas aga ei usu dr Grišin oma tähelepanekute põhjal, et nakatumiste tipuni oleks jõutud isegi Moskva piirkonnas, kus epideemia on olnud kõige karmim. Dr Grišin peab Putini otsust ühiskonna avamise kohta poliitiliseks, aga samas ta saab sellest aru. Vene keskpanga andmetel polnud 70 protsendil venelastest märtsikuus mingeid säästusid. Koroonapiirangud on toonud kaasa koondamisi ja palkade langetamist. Paljud on nii väsinud, et ei hooli enam oma tervisest.
https://yle.fi/uutiset/3-11350966
