Eelnõude eesmärk on tugevdada koroonaviiruse epideemia põhjustatud raskes majandusolukorras tööturukaitset vajavate inimeste rahalist olukorda.

Tööandjad on koroonaviiruse epideemia tõttu kukkunud nõudluse tõttu pidanud oma toiminguid kohandama. Valitsus teeb ettepaneku tugevdada töötajate toimetulekut olukorras, kus paljud on jäänud töötuks või saadetud sundpuhkusele.

Ettepanekuga muudetakse ajutiselt töötuskindlustuse seadust, töötushüvitiste rahastamise seadust ja töötukassa seadust.

Valitsuse eelnõus tehakse järgmised ettepanekud:

• Viiepäevane omavastuse periood enne töötuskindlustuse rakendumise algust kaob. See kehtib töötasuga seotud toetuse, baastoetuse ja tööturutoetuse suhtes. Nende päevade eest saadavat toetus rahastab riik.
• Palgasaaja nõutavat tööl olemise aega lühendatakse. Töötushüvitise saamise eeltingimus on tööhõive. Töötajate tööhõive kestus oleks 13 kalendrinädalat, võrreldes praegu 26 kehtiva kalendrinädalaga. Ettevõtja mitteomanikest pereliikmete puhul oleks töösuhte kestus 26 kalendrinädalat, võrreldes 52 kalendrinädalaga praegu.
• Sundpuhkuse alusel makstav töötu abiraha ei lähe töötutoetuse maksimumperioodi sisse. Seeläbi paraneb töötu olukord, kui töötus venib pikemaks.

„Oluline on suuta paljude vajalike meetmete abil vähendada vajalike piirangute majanduslikku ja sotsiaalset kahjulikku mõju. Valitsuse esimese meetmekomplekti raames tugevdatakse nüüd sundpuhkusele saadetud või koondatud töötajate rahalist turvalisust,“ ütles sotsiaal- ja tervishoiuminister Aino-Kaisa Pekonen.

Seadused jõustuksid võimalikult kiiresti ja kehtiksid 6. juulini 2020. Muudatused hakkavad kehtima tagasiulatuvalt alates 16. märtsist 2020. Eelnõu on seotud 2020. aasta lisaeelarvega ja seda kavatsetakse menetleda koos eelarvega.

Koos eelnõu ettevalmistamisega on uuritud ka hüvitiste maksmise sujuvamaks muutmise võimalust ühes muude töötuskindlustuse tingimustega. Olukorra selgitamine jätkub kiirkorras.