Soome arstid ja medõed räägivad karmist reaalsusest oma töös: valitseb kaitsevahendite puudus ja kui kaitsevahendeid pole, siis ei saa patsiente elustada.
Soome meedikud kirjutasid veebiküsitlusele vastates muu hulgas järgmist: „Kaitsevahendeid pole, nende asemele on pakutud vihmakeepe.”; „Meid survestatakse, et patsiente ei tohi elustada ilma kaitsevahenditeta, mida aga pole haiglas olemas. See tähendab, et kui kaitsevahendeid pole, siis ei elustata. Ütle seda siis lähedastele.”; „Juhtivalt arstilt tuli teade: kaitsevahendeid peab kokku hoidma. Improviseerige. Näomaski saab lihtsa vaevaga teha majapidamispaberist, neetidest ja kummipaeltest.”; „On hirmutav. Juhina peaksin vastutama alluvate kaitseriiete eest, kuna näomaskist ja desoainetest ei piisa.”
Meedikute 1300 vastusest on analüüsitud nüüd 800. Analüüsiga jõutakse lõpule 1. maiks. Eriti palju teeb meedikutele muret kaitsevahendite puudumine igapäevatöös, samuti kaitsevahenditega seotud juhiste pidev muutumine ja vastuolulisus, vahendab Ilta-Sanomat.
Meedikud on harjunud olema kaitsevahenditega seoses väga täpsed ja kohusetundlikud. On väga kahetsusväärne, et neid sunnitakse vastuste põhjal tegema kaitsevahendite kasutamisel nii enda kui patsientide turvalisuse tagamisel kompromisse, rääkis medõdede liidu esimees Nina Hahtela.
Algul tuli meedikute küsitlusest välja mure, ebakindlus ja hirm. Epideemia edenedes tuli juurde rohkem probleeme turvalisusega. Kui kaitsevahendid on puudulikud, siis on meedikutel suurem oht nakatuda ja levitada nakkust edasi, nii oma perele kui patsientidele.
Meedikud on kirjutanud, kuidas nad on sunnitud ostma ise desoaineid ja kaitsevahendeid. Medõed veavad ise oma autoga kaasas seepi ja vett, et saaks käsi pesta. Üks õde kirjutab, et kuulub ise riskigruppi, aga peab tegema ohtlikku tööd patsientidega.
Meedikud arutavad täiesti avameelselt, kas neid on kavas praeguses olukorras ohverdada, kui sunnitakse töötama ilma kaitsevahenditeta. Mõned kirjutised on väga vihased ja lubatakse jätta oma töö niipea, kui koroonakriis läbi saab.
Sarnased mured tulid välja arstide küsitlusest, räägib arstide liidu esimees Hannu Halila. Aprilli algul tehtud küsitlusele vastas 8562 arsti. Vaid 64 protsenti koroonahaigetega töötavatest arstidest märkis, et neil on kaitsevahendeid piisavalt. Saada on kirurgimaske, aga neist ei piisa, peavad olema FFP2 või FFP3 taseme respiraatorid. Intensiivravis on olukord parem, aga muudel juhtudel on oht saada haigus ilma haigustunnusteta patsientidelt.
Probleem on ka see, et nii arstide kui õdede hulgas on riskigruppi kuuluvaid inimesi. Itaalias on surnud koroonaviiruse tagajärjel üle 100 arsti, mis paneb muretsema, kas on võimalik eluga välja tulla. Iga neljas arstide küsitlusele vastanutest märkis, et tööl pole piisavalt juhiseid, kuidas nakatumist vältida.
Soome arstide liit on saatnud ka sotsiaal- ja terviseministeeriumile märgukirja, et senised juhised kaitsevahendite kohta on vananenud ning liiga üldised. Neid juhiseid teadaolevalt ministeeriumis muudetakse, seda ka riskigruppi kuuluvate meedikute osas, aga pole teada, millal sellega valmis saadakse. Epideemia jätkub juba teist kuud ning neid juhiseid oleks kohe vaja.
Meedikute töökohtadel on antud väga erinevaid juhiseid töötajate testimise ja haigena tööl käimise kohta, kuigi üldised juhised keelavad haigena tööl käimise ning testimises peaks meedikut olema esmajärjekorras. Paljud meedikud on rääkinud, et kui palavikku pole, siis kästakse haigusnähtudega tööle tulla. Üks meedik kirjutas, et tema vahetuses tehti ühele töötajale test alles mitu päeva peale haigestumist. Kui tegemist oli koroonaga, siis võis terve osakond nakatuda, see on täiesti lubamatu.
Arstide liidu küsitlusest tuli välja, et ka haigusnähtudega arstidel on olnud probleeme testi tegemisega. Medõdede liidu esimees Nina Hahtela pole kindel, kas meedikute soovitustega üldse arvestatakse. Tema väitel kinnitatakse riiklikul tasemel, et kõik on korras, aga küsitlusele saabunud vastustest tuleb välja hoopis midagi muud. Asjad peab korda saama.
Hahtela märgib, et praegune koroonaepideemia on näidanud, et ettevalmistus selliseks epideemiaks on olnud puudulik. Kaitsevahendeid vajatakse palju enam kui eelnevate epideemiate puhul. Meedikute olukord paneb muretsema nii õdesid kui arste.
Näiteks kirjutab üks medõde, et teda hirmutab praegune olukord päris tugevasti, kuna meedikud põlevad väga kiiresti läbi. Üks teine meedik kirjutab, kuidas juhid on turvaliselt kaugtööl, samal ajal kui meedikud enda ja oma lähedaste eludega riskivad.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000006482226.html
