Soome terviseametis koroonaviiruse uurimisega tegelev peaarst Hanna Nohynek sai omale ise koroonaviiruse nakkuse. Tema väitel on haigus väga ettearvamatu.

Nagu kirjutab värske meditsiiniajakiri Lääkärilehti, siis haigestusid nii Nohynek kui tema abikaasa. Naine kahtlustab, et tõi haiguse kaasa Stockholmist, vahendab Iltalehti.

Haigust laboris ei tuvastatud, aga hiljem näitas antikehade test, et ta oli haiguse läbi põdenud. Haigusnähud olid klassikalised: kõigepealt külmavärinad, siis kehv enesetunne ja lihasvalu. Kõrget palavikku ei olnud, aga oli suur nõrkus. Hiljem tulid iiveldus, kõhulahtisus, maitse- ja haistmismeele kadu, söögiisu kadumine. Teisel nädalal oli väga suur väsimus, köha ja hingemattev tunne. Väsimus oli täiesti väljakannatamatu, ta pidi keset koosolekut magama jääma.

Kokku kestis haigus kolm nädalat. Ta tegi haiguse ajal kaugtööd kodust ja magas vahepeal päeval. Praegu, kui ta üritab rattaga sõita mäest üles, siis tunneb, et kopsud pole enam need mis varem.

Mehel oli haigus veel raskem. Nohynek jälgis meest haiguse ajal, mõõtis pulssi ja kuulas kopse. Haiglasse polnud õnneks vaja minna. Mees võttis haigusega 10 kilo alla.

Nohynek räägib, et mehed põevad haigust raskemini. Põhjuseid võib olla mitu. Esiteks tõi naine ise mehele haiguse ja mees sai suure koguse nakkust naiselt, kuna naised katsuvad tihti mehi. Teiseks põevadki mehed ja poisid nakkushaigusi raskemalt kui naised ja tüdrukud. Sugupoolega seotud geenid võivad määrata, kui raskelt keegi haigust põeb.

Nohynek töötab terviseametis osakonnas, kus tegeletakse nakkushaigustega. Praegu uurib ta koroonaviiruse nakatumist peredes. Nohyneki arvates oleks hea, kui neil, kes on haiguse läbi põdenud, oleks mingi tunnus või märk, mis näitab, et see inimene teisi ei nakata. Samas võiks haiguse läbi põdenud isikuid kasutada teatud ülesannetes.

Praeguseks pole haigust veel kaugeltki seljatatud ja keegi ei tea ette, mis kujul keegi seda haigust põeb. Selle haiguse puhul ei aitagi isegi hea vorm. Haigus võib olla raske ja ettearvamatu.