Soomes on tekkinud tõsine kahtlus koroonatestide paikapidavuse osas. Usaldusväärse tulemuse saamiseks peab testi tegema haiguse varajases staadiumis.
Soome Yle kirjeldab juhtumit, kus soome mees paigutati koroonaviirusele omaste haigusnähtudega haiglasse ja ta taheti panna hingamisaparaadi alla, kuna vaevused olid väga rasked. Ometi tema ninaneelust võetud kaks järjestikust proovi viirust ei näidanud.
Mehe haigusnähud olid aga ilmsed, seetõttu võeti kolmas proov bronhidest ja alles see näitas viirust. Haigusnähtude ilmnemisest oli selleks ajaks möödunud kaks nädalat.
Ylel on teada terve hulk juhtumeid, kus inimesed on haigestunud ja neil on koroonaviiruse sümptomid nagu palavik ja köha, aga koroonatest viirust ei näita. Enamasti pole sellistel inimestel uut testi tehtud, vaid neil on palutud võimalust ravida end kodus.
Koroonatesti jaoks võetakse tavaliselt proov ninaneelust. Isegi kui proov õigesti võtta, saadakse õige tulemus vaid 80 protsendil juhtudest. Ehk siis veaprotsent on testidel 20 protsenti. Tegelikkuses aga võivad pooled negatiivsed testitulemused olla valed, märgib Helsingi ülikooli haigla kliinilise mikrobioloogia laboratooriumi peaarst Maija Lappalainen.
Uuringute järgi on viirust hingamisteedes kõige enam nakatumise alguses. Haiguse algusjärgus on inimene ka kõige nakkavam. Seetõttu peaks proovi võtma paari ööpäeva jooksul alates haigusnähtude ilmnemisest.
Kui haigus areneb edasi, liigub viirus ülemistest hingamisteedest kopsudesse ja ninaneelus ei pruugi enam viirust olla. Kõige raskemalt haigetel patsientidel ei leita ninaneelus enam viirust. Kui aga test teha liiga vara, ei pruugi viirust olla selle tuvastamiseks veel piisavalt.
Enamus asjatundjaid leiab, et viiruse tuvastamise tõenäosus ninaneelust on 70-90 protsenti, märgib Helsingi ülikooli haigla diagnostikajuht Lasse Lehtonen. Ta arvab, et praktikas on iga viies koroonaproov valenegatiivne ehk nakkus jääb tuvastamata. Ka rahvusvahelised asjatundjad soovitavad seetõttu suhtuda testide tulemustesse ettevaatlikkusega.
Palju oleneb ka testi tegemisest. Näiteks kui test teha ninaneelu asemel suust, siis väheneb õige tulemuse saamise tõenäosus kaks korda. Kui aga proovis on viirust ja proov on positiivne, siis on tulemus enamasti õige.
Lehtoneni väitel saaks proovide usaldusväärsust tõsta sellega, kui ühe ööpäeva jooksul teha kaks testi. Seda aga enamasti ei tehta, kuna testide tegemise võimekus on piiratud.
Seda, kas inimene on koroonaviiruse haiguse läbi põdenud saab kontrollida antikehade testidega, aga seni on Soomele pakutud kehva kvaliteediga teste. Antikehade testid on koroonaviiruse tavatestidest veelgi ebausaldusväärsemad. Seal võib valepositiivne tulemus olla ohtlikum: inimene arvab, et on viirusele immuunne, kuigi ta seda tegelikult pole. Lehtoneni arvates on selliste antikehade testide kasutamine raha tuulde loopimine.
Soome terviseamet on alustanud uuringuid, millega püütakse välja selgitada antikehade esinemist Soomes eri vanusegruppides ja piirkondades.
https://yle.fi/uutiset/3-11317963
