Koroonaviiruse epideemia puhul peetakse üheks võtmeteguriks antikehade testi, et teada saada, kas inimene on haiguse läbi põdenud ja kas tal on tekkinud immuunsus. Testimise abil loodetakse lõpuks jõuda niikaugele, et saaks taastada normaalse elu.

Teadlased pole aga suutnud välja selgitada, kui suur on see antikehade tase organismis, mille puhul on edasine nakatumine välistatud. Mõned loomade peal tehtud katsed on näidanud, et koroonaviiruse puhul hoiavad antikehad nakatumise ära vähemalt kahe nädala jooksul, vahendab Daily Mail.

Praegu pole aga selge, kui suur peab olema antikehade tase organismis, et uut nakatumist ära hoida. Seetõttu ei pruugi isegi täpne antikehade test öelda, kas inimene on immuunne ja kui kaua see immuunsus kestab.

Näiteks tuulerõugete puhul on teada, et kui haiguse läbi põed, siis saavutad immuunsuse ja enam ei nakatu. Gripi puhul tekivad organismis antikehad, aga gripiviirus muteerub nii kiiresti, et järgmise hooaja gripi vastu antikehad enam ei aita. Seetõttu kombineeritakse gripivaktsiinidesse mitmeid gripitüvesid.

Kõige tavalisemad koroonaviirused, mis põhjustavad nn külmetusi, tekitavad organismis aga väga nõrku antikehasid, mis tagavad immuunsuse vaid mõneks nädalaks. Seetõttu võib inimene põdeda külmetushaigusi mitu korda talve jooksul. Koroonaviiruse lähedase sugulase SARS-i puhul tuvastati, et immuunsus võib kesta koguni kaks aastat. Pole aga teada, kas sarnased antikehad tekivad uue koroonaviiruse läbipõdemisel.

Kuivõrd koroonaviiruseid liigub ringi palju, siis peavad olema teadlased kindlad, et antikehad on tekkinud just selle uue koroonaviiruse suhtes, mitte aga teiste koroonaviiruste suhtes. Tavaliselt võtab selline uurimistöö aega aastaid, nüüd üritatakse sama asi ära teha mõne nädalaga. Praeguseks aga pole veel lahendust leitud.

https://www.dailymail.co.uk/health/article-8219793/Why-hard-make-reliable-coronavirus-antibody-test.html