Lennuliikluse taastumine võib võtta aega mitu aastat kuni 2022. aastani, kuna praegu on suurem osa lendudest tühistatud ja suvel hakatakse lendusid järk-järgult taastama.
Lennufirma airBaltic tahab Soome lendusid hakata taastama alates 13. maist, kui valitsus ei jätka lennuliiklusele seatud piiranguid. Kõigepealt taastatakse lennud Helsingisse, siis juuni lõpus Turusse ja oktoobri lõpus tõenäoliselt Tamperesse, vahendab Yle.
Finnair kavandab samuti liikluse tihendamist, kui on reisijaid. Lendude arv hakkaks tõusma alates juunikuust, aga juulikuu lende pole veel kinnitatud. Lähinädalatel aga tõmmatakse lendusid veelgi koomale.
Ryanair tahab taastada sügise jooksul lennud Lappeenrantasse ja Tamperesse, kui piirangud seda võimaldavad ja piirkondlik koroonakriis on möödas.
Euroopas on praegu lendudest tühistatud 85 protsenti. Tühistamised on lennufirmadel erinevad, aga näiteks Finnair ja SAS on tühistanud 92 protsenti lendudest, Euroopa suurim lennufirma Ryanair lausa 96 protsenti.
Reisijates on aga tärganud lootus uuesti lendama hakata. Näiteks airBaltic saab nädalas ligi 2000 broneeringut, kuigi aasta lõpuni on 40 protsenti lendudest tühistatud. Võrreldes tavapärase ajaga on praegu broneeringuid vaid 2 protsenti. Peamine osa broneeringutest on tehtud lendudele peale juunikuud, rääkis airBalticu juht Martin Gauss.
Uued broneeringud on lennufirmadele olulised, kuna nende kaudu on võimalik tekitada käivet, samuti saadakse teada, kuhu inimesed tahavad peale kriisi lennata. Broneeringute põhjal võib öelda, et lennata tahetakse sinna, kus koroonakriis on olnud leebem ja kuhu lennata on turvaline. Vahemere sihtkohad pole enam kõige soositumad.
Osa lennufirmadest võimaldab reise broneerida maikuuks, kuigi tegelikult lende ei toimu. Lende eemaldatakse broneeringutest järk-järgult, nädala kaupa. Kui võetakse korraga suur hulk lende ära, siis tuleb ka broneeringute eest tasutud raha kohe tagastada ja see on lennufirma jaoks majanduslikult kulukas. Paljud broneeringud on tehtud enne kriisi.
Mõnel lennufirmal on näpud nii põhjas, et ärajäetud lendude eest hüvitatakse raha uute broneeringute arvelt. Raha tagastamise asemel pakutakse inimestele vautšereid, mida saab kasutada hiljem uute lendude eest tasumiseks.
Lennufirmade hinnangul lennuliiklus kohe pärast kriisi ei taastu, mistõttu kõiki lennukeid pole enam vaja. Firmad eemaldavad nüüd massiliselt lennukeid kasutusest, mitmed lennufirmad lükkavad edasi uute lennukite ostu. Näiteks Boeing jäi märtsikuus ilma 150-st lennuki 737MAX tellimusest. AirBaltic loobub 38-st lennukist pooltest, need on vanad Boeing 737 ja Bombardier’id. Propelleritega Bombardiere enam kasutusse ei võeta. See on halb uudis Tamperele, sest Läti firma on sinna lennanud propellerlennukitega. Tulevik näitab, kas reisijaid jätkub poole suuremale reaktiivlennukile või loobutakse sellest liinist üldse. Pärast epideemiat on airBalticu ainus kasutatav lennukimark 145-kohaline Airbus A220-200.
Lennufirmad Lufthansa, Air France, British Airways, Iberia ja KLM on teatanud, et loobuvad kulukatest nelja mootoriga lennukitest Airbus A340. Lendamine ei tasu enam ära ka suurte 500-kohaliste Airbus A380 tüüpi lennukitega.
Rahvusvaheline lennundusühendus IATA prognoosib, et kriisieelse tasemeni jõudmiseks läheb aega vähemalt kaks aastat. Lennufirmad ei ole niipea taastamas mandritevahelisi lende, et vältida koroona naasmist Euroopasse. Euroopa-sisene liiklus aga peaks taastuma suve jooksul. Läheb aga aega, enne kui inimesed julgevad taas puhkama sõita. Seetõttu lennufirmade olukord niipea ei parane.
Prognoositakse, et Euroopa lennundust ootavad ees suured muutused. Praeguseks on läinud pankrotti Briti firma Flybe, maksejõuetuse tõttu lõpetas Rootsi firma Braathens ja raskustes on Iiri firma Cityjet. Saksa Lufthansa Group andis teada, et selle tütarettevõte, odavlennufirma Germanwings enam ei jätka.
Mitmed lennufirmad nagu Norra Norwegian taotlevad riigilt pankrotikaitset. Ettevõtte saatus sõltub 4. mail toimuval üldkoosolekul. Norwegian vajab pääsemiseks ligi 270 miljoni euro suurust valitsuse toetust, vastasel juhul läheb firma enne suve pankrotti. Norwegiani Briti tütarfirma teatas käesoleval nädalal ligi 1000 töötajale, et aprillikuu palka ei suudeta välja maksta.
Mõni lennufirma võib pääseda, kui läheb riigi omandusse. Näiteks Alitalia läks märtsikuus Itaalia riigi omandusse ja Belgias kaalutakse lennufirma Bryssel Airlines riigistamist. Ettevõte kuulub Lufthansa Groupile ja kuni 2001. aastani tegutses see Sabena nime all.
https://yle.fi/uutiset/3-11310679
