Koroonaviirus levib hästi kohtades, kus on palju inimesi kitsas ruumis koos nagu peod ja ööklubid, aga mitte niiväga poodides.
Superlevitamise all peetakse silmas olukorda, kus üks inimene nakatab paljusid teisi inimesi. Koroonaviiruse puhul kehtib Pareto valem ehk 20 protsenti nakatunutest levitab viirust edasi 80 protsendile järgmistest nakatunutest, kirjutab Helsingi ülikooli ökoloog ja evolutsioonibioloog Tuomas Aivelo teadusajakirja Tiede blogis.
Praegustel andmetel on koroonaviirus levinud eriti hästi kohtades, kus on palju inimesi koos. Need on näiteks jalgpallivõistlused, matused, suusakuurortide õhtused üritused ja ööklubid. Näiteks Uusimaal Sipoos levis koroonaviirus märtsi algul toimunud pulmapidudel ja sünnipäevadel.
Selleks, et superlevitamist ära hoida, töötab hästi 10 inimese piirang. Pidudel ja spordiüritustel on aga palju inimesi kitsas kohas pikalt koos, mistõttu viirusel on seal hea levida. Pidudel katsutakse teineteist ja juuakse kogemata võõrast klaasist – see võimaldab viirusel levida.
Uus koroonaviirus levib põhiliselt piisknakkusega ja puudutustega. Näiteks on koroonaviirus levinud väga kiiresti kruiisilaevadel. Laevareisi ajal on inimesed tihedalt koos pikka aega ja kontaktide vältimine on raske. Tuntuim koroonalaev oli Diamond Princess, kus 3700 reisijast nakatus 700. Ajakirja Journal of Travel Medicine andmetel oleks laeval ilma karantiinide ja piiranguteta nakatunud 3000 inimest. 2000ndate aastate SARS-i epideemia ajal levis haigus kiiresti haiglates. Seetõttu on haiglates kaitsevahendid väga olulised.
Aivelo väitel aga pole poed ja lennukid eriti ohtlikud, kuna seal pole väga palju inimesi pikka aega koos. Lennukites on lisaks hea ventilatsioon. Koroonaviiruse muudab ohtlikuks asjaolu, et nakatunud inimene muutub ise nakkusohtlikuks veel enne, kui tal ilmnevad haigusnähud. Seetõttu ei oska nakatunud inimene midagi karta. Ligi pooled nakatumistest on toimunud ajal, kui viiruse kandjal puudusid haigusnähud. Inimene arvab, et on terve ja seetõttu suhtleb teistega, samal ajal teisi nakatades.
Koroonaviiruse puhul on selgunud, et mida noorem on inimene, seda vähem esineb haigusnähtusid. Samuti mõjutab uuringute järgi veregrupp, kus A-veregrupiga inimestel on suurem tõenäosuse raskelt haigestuda. Mõned inimesed levitavad viirust rohkem kui teised, aga pole teada, miks.
https://www.tiede.fi/blogit/kaiken-takana-loinen/koronavirus-superleviaa-herkasti
