Meedikud on hakanud mitmel pool maailmas kahtlema, kas koroonaviiruse patsientidel on hingamisaparaatidest üldse mingit kasu. Arstid on hakanud kahtlustama, et koroonapatsiendid surevad nende samade hingamisaparaatide tõttu, mis peaksid inimeste elusid päästma.
Kõigepealt hakati hingamisaparaate kasutama koroonapatsientide raviks Hiinas, siis tehti seda Euroopas ja nüüd USA-s. New Yorgi arst Cameron Kyle-Sidell aga märgib sotsiaameediasse pandud videos, et hingamisaparaatidest on rohkem kahju kui kasu. Ta märgib, et hingamisaparaatide poolt tekitatud rõhk kahjustab inimeste kopsusid.
Arst märgib, et see pole arstide süü, nad ei teadnud seda. Seni on sarnaseid raskeid kopsupõletikke viimase 20 aasta jooksul niimoodi ravitud. Arst kahtlustab, et USA-s võib surra 100 000-200 000 inimest, kuna hingamisaparaadid on valesti programmeeritud. Arst märgib, et COVID-19 patsiendid vajavad hapnikku, mitte rõhku. Nad vajavad hingamisaparaate, aga need tuleb teistmoodi programmeerida.
Värskes videos räägib dr Kyle-Sidell sellest, kuidas koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 võib põhjustada hüpokseemiat ehk hapnikuvaegust veres sellega, et hapnik ei pääse rakkudest läbi. Tegemist pole seega tavalise kopsupõletikuga.
Arsti väitel pole probleeme süsihappagaasi CO2 eraldumisega, kuna see läbib kergemini rakke, aga hapnikku juurde ei tule. Ta näeb seda oma patsientide peal. Sarnane olukord tekib inimestel siis, kui nad lähevad kõrgele mägedesse, aga antud juhul on see olukord täiesti tavalistes tingimustes. Enne kui inimesi intubeeritakse haiglas, tuleb neil suust välja roosat vahtu, mis viitab kopsutursele.
Arst märgib, et kui tema teooria tõele vastab isegi väga väikses ulatuses, on võimalik patsiente paremini aidata.
Dr Kyle-Sidell pakub lahendusena välja, et patsientidele tuleks maski kaudu anda lisahapnikku, aga mitte kasutada hingamisaparaati. Teadaolevalt kasutati seda uut meetodit ka Briti peaministri Boris Johnsoni ravimiseks ja see oli edukas, vahendab Daily Mail.
Enne pandeemiat räägiti laialt, et koroonaviiruse puhul aitavad ainult hingamisaparaadid ja neid hakati kokku kuhjama ning kasutama. Samas aga surevad inimesed haiglates hingamisaparaatide all ning New Yorgi arsti meetod võib hoopis inimesi aidata.
Hingamisaparaatide alla pandud patsientidest sureb lausa kaks kolmandikku. New Yorgis sureb lausa 80 protsenti hingamisaparaatide alla pandud patsientidest. USA erakorralise meditsiini akadeemia president dr David Farcy hoiatab samuti hingamisaparaatide laialdase kasutamise eest ja räägib, et tema patsiendid on tervenenud lihtsalt näomaski või ninatoru kaudu antava lisahapnikuga. Samuti soovitab dr Farcy keerata patsiente kordamööda nende vasemale ja paremale küljele. Seda on lihtsam teha lihtsalt hapnikumaski kui hingamisaparaadi puhul.
Dr Farcy ütles, et arstid on palju õppinud seoses koroonaviirusega ja kui algul pandi patsiendid kohe hingamisaparaadi alla, siis nüüd seda enam ei tehta. Põhiline asi, millest arstid on aru saanud, et patsientidel valitseb suur hapnikupuudus, nagu see esineb inimestel kõrgmägedes, aga mitte kopsukahjustus, nagu see on raskekujulise kopsupõletiku korral, mil kasutatakse hingamisaparaati.
Dr Kyle-Sidell märgib, et uus koroonaviirus põhjustab haigust, mis meenutab kõige rohkem kõrgmäestikuhaigust. See meenutab olukorda, kus tema kaaslinlased New Yorgis lendavad lennukiga ja aeglaselt hakatakse lennukikabiinis rõhku alandama. Patsiendid jäävad hapnikupuudusse. Patsiendid surevad hapnikupuuduse, aga mitte kopsupõletiku tõttu.
Kopsupõletiku puhul on vaja hingamisaparaati, kuna inimene ei suuda ise hingata. COVID-19 puhul aga inimene jaksab hingata. Neid vaevab hapnikupuudus, mitte hingamisraskused. New Yorgi arsti toetavad mitmed arstid üle maailma nagu Saksa Göttingeni ülikooli arstiteaduskonna õppejõud dr Luciano Gattinoni. Ta hoiatab, et hingamisaparaat võib kahjustada COVID-19 patsientide kopsusid.
Arstid on arvamusel, et COVID-19 pole kopsupõletik. See mõjutab korraga mõlemat kopsu, mida kopsupõletik tavaliselt kunagi ei tee. Kui patsiendid haiglasse tuuakse, on neil väga madal hapniku tase. Arstid on imestunud, et patsiendid hingavad normaalselt ja on heatujulised, seda seisundit kutsutakse „õnnelikuks hüpoksiaks”, siis järsku olukord halveneb ja nad surevad. Indiast on tulnud teateid selle kohta, kuidas patsiendid ühel hetkel naeravad, ja siis on surnud. Nüüd selgub, et nende patsientide hingamisaparaadi alla panek muudab nende olukorda hullemaks.
Erinevalt kopsupõletikust, kus patsiente on vaja hoida hingamisaparaadi alla mõned päevad, vajavad COVID-19 patsiendid hingamisaparaati nädalaid või isegi terve kuu. COVID-19 põhjustab kopsukoe kattumist kollaka limaga, mis ei lase hapnikul kopsukoest läbi tungida isegi hingamisaparaadi all. Seetõttu on patsiendid hapnikupuuduses isegi hingamisaparaadi all. Kui meedikud hingamisaparaadi võimsust suurendavad, tekitab see kopsukahjustuse. Vanemad patsiendid võivad saada ka ajukahjustuse, kui nad on hingamisaparaadi nii pikalt uimastatud. See põhjendab, miks on hingamisaparaadi all nii suur suremus.
Hiina Wuhani kogemus näitab, et 37-st hingamisaparaadi alla pandud raskes seisus patsiendist surid 30 ühe kuu jooksul. USA-s Seattle’is jäi ellu vaid üks seitsmest üle 70-aastasest hingamisaparaadi alla pandud patsiendist. Alla 70-aastastest jäi hingamisaparaadi all ellu kolmandik.
Harvardi ülikooli arstiteaduskonna õppejõud Muriel Gillick ütles, et kui tavaliselt on hingamisaparaadist haiguste puhul abi, siis see ei vasta tõele selle haiguse puhul. Tema väitel takistab kleepuv kollane aine COVID-19 patsientide kopsudes hapnikul jõudmast organismi ka hingamisaparaadi all.
Nüüd soovitab üha enam arste COVID-19 patsientidel kasutada hoopis lihtsat hapnikuaparaati, mille nimetus on CPAP ja mida kasutavad kodus näiteks need, kes põevad uneapnoed.
