Hea teada: Intesiivi sattunud koroonapatsiendid uinutatakse

Instensiivravile hingamisaparaadi alla pandud koroonapatsiendid uinutatakse, kuna selge peaga hingamisaparaati välja ei kannatata.

Intensiivi satuvad patsiendid tavaliselt siis, kui nad ei suuda enam ise hingata. Praegu on koroonaviirusega intensiivravil üle 80 soomlase, vahendab Yle.

Intensiivis on koroonapatsiendid nagu tavaliselt intensiivravi patsiendid, ainuke vahe on meedikute kaitsevarustuses. Koroonapatsiendid vajavad intensiivis hingamisaparaadi abi. Patsientidele pannakse toru hingamisteedesse ja selle toru külge ühendatakse hingamisaparaat.

Inimene seda toru hingamisteedes selge peaga ei talu, seetõttu hingamisaparaadi alla patsiendid uinutatakse, nii nagu see käib narkoosi puhul.

Enne intensiivi võidakse patsienti turgutada hapnikumaskiga või anda nina kaudu lisahapnikku. Tiheda näomaskiga võidakse aidata patsiendil hingata nii, et ta on teadvusel. Kõigest sellest ei pruugi aga abi olla.

Intensiivis on patsiendil juba hingamisega tõsised raskused. See tähendab, et hapnik ei jõua kopsude kaudu enam korralikult verre ja süsinikdioksiid ei eraldu organismist. Tavaliselt on hapnikupuudus raskem probleem, aga samavõrd tähtis on süsihappegaasi eraldumine. Selleks, et hingamisaparaat saaks paremini töötada, oleks hea, kui patsient ise üldse ei hingaks. Seetõttu summutatakse patsiendi enda hingamistegevust tugevatoimeliste rahustite opiaatidega. Patsient on sel juhul teadvuseta. Opiaadid on morfiini taolised uimastavad ravimid. Lisaks kasutatakse rahusteid, mis mõjutavad närvisüsteemi. Rahustid alandavad vererõhku, mistõttu on vaja patsientide vereringet eraldi ravimitega toetada.

Intensiivis pannakse patsiendile läbi nina makku voolik, mille kaudu viiakse organismi toitaineid. Sellega peab samuti olema ettevaatlik. Koroonapatsientidele palju vedelikku ei anta, kuna see on parem kopsudele.

Raskelt haigetel koroonapatsientidel tekib kopsupõletik. See võib olla viiruslik või bakteriaalne. Tavaliselt antakse intensiivis antibiootikume, kuna viiruslik kopsupõletik toob kaasa ka bakterite vohamise. Patsientidel on veresoones kanüül, mille kaudu mõõdetakse vererõhku ja võetakse vereproove. Proove võetakse tihti. Kontrollitakse hingamisaparaadi tööd ehk vere hapnikusisaldust ja süsinikdioksiidi eraldumist, samuti eri elundite tegevust.

Kui põletik on kopsudes laialdane tekib hüpoksia ehk suur hapnikupuudus. Kui süsinikdioksiid enam organismist ei eraldu, siis patsient sureb. Surm võib saabuda järsku või aeglaselt. Kiire surma puhul langeb organismi hapnikutase näiteks südame seiskumise tagajärjel. Kui aga kopsud on halvas seisus, siis elundid kannatavad ja võib minna päevi, enne kui inimene kustub. Intensiivis saabub surm tavaliselt rahulikult, selline on kogemus välismaal. Patsient sureb teadvusele tulemata.

Paljud aga pöörduvad intensiivist elule tagasi. Toibumine võib siiski võtta kaua aega. Intensiivis ollakse koroonaga tavaliselt 1-3 nädalat.

Soomes ollakse mures, kas kõigile abivajajatele hingamisaparaate jätkub, seetõttu üritatakse piirangutega haiguse levikut alla suruda. Soomes on ligi 400 intensiivravi kohta. Tavaline kogus on 300, seoses koroonaga on tõstetud kogust kolmandiku võrra. Kõigi Soome haiglate peale kokku on tuhandeid hingamisaparaate. Pole teada, kui palju inimesi vajab intensiivravi, on räägitud kümnest tuhandest inimesest. Lisaks on võimalik saada hingamisaparaate loomakliinikutest. Probleemiks võib saada aga personali nappus.

Hingamisaparaadid on auto hinnaga keerulised seadmed. Neid peab oskama seadistada, et patsientidel neist kasu oleks. Intensiivravi medõeks õpitakse vähemalt pool aastat, spetsialistiks saadakse 2-3 aastaga. Nüüd viiakse koolitusi läbi nädalaga.

Mitä koronapotilaan tehohoidossa käytännössä tapahtuu? Ylilääkäri: Ihminen ei kestä hengitysputkea selvin päin

Suurin osa koronapotilaista tarvitsee tehohoidossa hengityslaitetta. Potilas on itse yleensä tietämätön tilastaan. Yli 80 suomalaista on tehohoidossa koronaviruksen takia. Otimme selvää, mitä tässä tehohoidossa käytännössä tapahtuu. Tampereen yliopistollisen sairaalan tehohoidon vastuujohtaja, ylilääkäri Sari Karlsson sanoo, että koronapotilas saa samanlaista hoitoa kuin muusta syystä akuuttiin hengitysvajaukseen sairastunut. Ainoa ero käytännössä on henkilökunnan suojavarustautuminen.

Kommentaarid
(Külastatud 4,292 korda, 1 külastust täna)