Kagu-Aasias, kus kiideldi sellega, et koroonaviirus on seljatatud, on haigus uuesti välja löönud, mistõttu on kehtestatud uued piirangud.
Koroonaviiruse uus puhang Kagu-Aasia näitab ühtlasi seda, et mingit kiiret tagasipöördumist endise elu juurde ei tule, vahendab asjatundjate arvamust New York Times.
Poliitikute väiteid selle kohta, et piirangud kohe-kohe lõppevad, et ravim on kohe olemas, et varsti saab käia vaatamas spordivõistlusi ning väljas söömas, kuuluvad asjatundjate väitel pigem fantaasia valdkonda.
Tulevik on nukker, märgib USA riikliku meditsiiniakadeemia endine president dr. Harvey V. Fineberg. Tema ja paljud teised prognoosisid, et inimesed suletakse kodudesse mitmeks kuuks ning paljud ohustatud grupid veel kauemaks ajaks.
USA-s on COVID-19 praegu peamine surma põhjus, tuues kaasa 1800 surma päevas, ja see number ei kajasta kõiki selle haigusega seotud surmajuhtumeid. Võrdluseks, südamehaiguste tagajärjel sureb 1774 ameeriklast päevas, vähk tapab 1641.
Asjatundjate väitel nakatub viirusega 48-65 protsenti ameeriklastest ja kui nakatunutest sureb veidi alla 1 protsendi, tähendab see kuni 1,7 miljonit surma. Londoni Imperial College’i mudeli järgi sureb septembri lõpuks USA-s koroonaviiruse tagajärjel 2,2 miljonit inimest. Võrdluseks, teises ilmasõjas hukkus 420 000 ameeriklast.
Praegu pole teada, kui palju liigub ühiskonnas ilma haigustunnusteta haigeid. USA-s prognoositakse, et nende osakaal on 25 protsenti tuvastatud nakatunutest, Islandi kogemus näitas, et neid on poole rohkem. Koroonaviiruse epitsentris Hiinas Wuhanis, kus algul arvati, et ilma haigustunnusteta oli 1 protsent nakatunutest, leitakse nüüd, et nende osakaal oli 60 protsenti.
Kui viirus ühiskonnas levib, siis see muteerub. Filmides on mutatsioonid ohtlikumad, aga tegelikus elus on vastupidi, kuna vähem ohtlikud viiruse tüved levivad paremini. Tappev Hispaania gripp muteerus samuti lõpuks H1N1 gripiks, mis siiani mööda maailma ringleb. Koroonaviiruse puhul aga pole täpselt teada, kui kergesti leviv või tappev see viirus on, seetõttu on väga raske teha mudeleid. Surnukehadega täidetud laibaautod tänaval aga tähendavad üht: see haigus on palju hullem kui tavaline hooajaline gripp.
Praegu pole teada, kui palju ameeriklasi on nakatunud, hinnangud on 3-10 protsendi vahel, aga see tähendab ikkagi seda, et vähemalt 300 miljonit ameeriklast on jätkuvalt ohus. Ja kuni pole vaktsiini või muud kaitsvat abinõud, siis pole epidemioloogide väitel olemas ühtegi võimalust, et inimesed saaksid peidust välja tulla. Kui ameeriklased taas kodudest välja tuua, siis on kõik võibolla rahulik 3 nädalat, aga siis on erakorralise meditsiini osakonnad taas inimesi täis.
Viirusepuhangud on võimalikud isegi siis, kui staadionid, kirikud, teatrid, baarid ja restoranid on suletud, kõik välismaalt tulnud inimesed on karantiinis 14 päeva ja kodumaist liikumist on piiratud. Hiinas ei lubata Wuhani, Nanjingi ja teisi linnu avada enne, kui pole olnud ühtegi uut nakatumist eelneva 14 päeva jooksul. Võrreldes Hiina või Itaaliaga on USA piirangud lapsemäng: inimesed tohivad kodumaal ringi lennata, autoga sõita ja käia tänavatel ning parkides. Vaatamata piirangutele korraldatakse lastele kokkusaamisi, peetakse aiapidusid ning esineb muid kohtumisi. Paljuski selle tõttu on USA-s 30 000 uut nakatumist päevas.
Aga isegi vaatamata karmidele piirangutele ei suudeta Aasias koroonaviirust kontrolli all hoida. Hiinas on registreeritud viimastel päevadel ligi 100 uut nakatumist päevas ja kinod on uuesti suletud. Singapuris, kus arvati viirus kadunud olevat, on suletud koolid ja vähemtähtsad asutused. Jaapan kuulutas välja eriolukorra. Ainuke riik, kus on suudetud nakatumised alla tuua, on Lõuna-Korea.
Ühiskonda ähvardab uus oht: lõhe nende vahel, kes on haiguse läbi põdenud ja kes mitte. Kardetakse, et need, kes on haigusega kokku puutunud ja immuunsed, saavad võimaluse töötada ja reisida, samas kui ülejäänud peavad kodus istuma. Juba praegu vajatakse immuunseid inimesi, et neilt saada antikehadega verd, millega oleks võimalik ravida haigeid.
Peagi leiutavad valitsused võimaluse selgitada välja isikud, kes on immuunsed. Paljud firmad töötavad praegu selliste antikehade testidega. Inimesed, kes on immuunsed, saavad vastava tõendi. Hiinas kontrollitakse inimesi mobiiltelefoni QR-koodide abil. USA pornotööstus kasutas sama meetodit kümmekond aastat tagasi: mobiiliäpi abil tehti kindlaks need näitlejad, kes olid HIV-negatiivsed.
Asjatundjad aga kardavad, et kui asi läheb immuunsete väljaselgitamise peale, siis soovivad paljud inimesed end nakatada, et väljavalitute hulka pääseda. Näiteks noored ilmselt leiavad, et parem riskida nakatumisega, kui istuda vaesuses ja isolatsioonis. Noored ameeriklased juba korraldavad COVID-19 pidusid, et nakatuda ja seeläbi majandust käigus hoida.
Aga maailmas pole midagi uut. 1980ndatel aastatel lahendas Kuuba edukalt oma HIV-i probleemi sellega, et sulges kõik nakatunud laagrisse. Seal laagris sees elasid nakatunud omaette elu, seal olid eluase ja toit, tegutsesid teatritrupid ja kunstiklassid. Paljud Kuuba kodutud noored nakatasid end HIV-iga, et sellesse laagrisse pääseda. Paljud surid HIV-i tagajärjel, enne kui leiutati ravi. End koroonaga nakatavad USA noored on samuti ohus, kuna koroona võib tappa isegi noori.
Järgmised kaks aastat saab olema üks katsetuste jada ja mida enam inimesi on immuunsed, seda rohkem saab majandust elustada. Aga kui nakatumisi on liiga palju, siis tulevad uued piirangud ja sulgemised. Et seda vältida, on vaja palju testida.
USA koroonatõrje juht Dr. Anthony Fauci on öelnud, et viirus dikteerib poliitikat. Ta pidas silmas, et kui päevas suudetakse teha sadu tuhandeid teste, siis on võimalik haiguse kulgu täpsemalt jälgida. Testimist pole aga vaatamata lubadustele käima saadud. Lisaks on asjatundjad viiruse leviku kontrollimiseks soovitanud hakata isoleerima kõiki nakatunuid, ka neid, kel on leebed haigusnähud. Praegu soovitatakse kergete haigusnähtudega olla kodus ja eemal pereliikmetest.
Hiinas suleti kõik nakatunud, ka kergete nähtudega eraldi haiglasse. Sellised haiglad sisustati spordisaalidesse ja kultuurimajadesse. See võimaldas vähendada pereliikmete nakatumise ohtu. Sellist Hiina-stiilis nakatunute eraldamist on peetud teistes riikides ebahumaanseks. Kuni aga inimesi ei eraldata, levib nakkus edasi. Näiteks Hiinas puutus üks koroonahaige keskmiselt kokku 45 inimesega.
Vaktsiinide suhtes pole olukord samuti eriti optimistlik. Praegu on alustanud vaktsiinidega inimkatseid kaks USA frimat ja üks Hiina firma. Dr. Fauci on öelnud, et vaktsiini väljatöötamine võtab aega vähemalt aasta kuni 18 kuud. Asjatundjad aga peavad isegi seda aega väga optimistlikuks.
Philadelphia lastehaigla vaktsinoloog dr. Paul Offit märkis, et praegune vaktsiini väljatöötamise rekord on 4 aastat ja see oli nii mumpsi vaktsiiniga. Vaktsiinikatsed võtavad aega, sest antikehad ei teki organismis niisama lihtsalt. Varasemad katsed töötada välja SARS-i vaktsiin ebaõnnestusid ja tuli välja, et vaktsiin pani mingil seletamatul põhjusel inimesed veel kergemini nakatuma, mitte vastupidi. HI-viiruse ja dengue palaviku vaktsiinidega oli sama probleem.
Uut vaktsiini katsetatakse tavaliselt 100 noore ja terve inimese peal. Kui see osutub turvaliseks ja toodab antikehasid, siis kaasatakse veel tuhandeid katsealuseid, ilmselt eesliini töötajad haiglates. Osa saavad platseebot ja seda kutsutakse 3. järgu katseks. Protsessi saab kiirendada nö väljakutse katsetega, kus vaktsiini saanud inimesi püütakse nakatada ja siis vaadatakse, kas nad nakatuvad või mitte. Selliseid katseid tehakse haigustega, mis on ravitavad nagu malaaria või tüüfus. Neid katseid aga ei saa teha COVID-19 patsientidega, kuna haiguse vastu puudub ravi.
Mõned asjatundjad on aga avaldanud arvamust, et praegusel raskel ajal võib riskida mõne inimese eluga, selle asemel, et lasta miljonitel surra. Leitakse, et kahju on väiksem, kui testida vaktsiini vähese hulga inimeste peal, selle asemel, et kaasata tuhandeid. Samas on ka neid, kes peavad selliseid riskantseid katseid ebaeetiliseks. Nn väljakutse katsed ei näita ka seda, kas vaktsiin on turvaline või mitte. See võib olla suur probleem. On pakutud ka seda, et töötada kiiresti välja mõned vaktsiinid ja hakata neid proovima ahvide peal.
Lisaks testimisele aga on vaktsiinidega seotud teine probleem ja see on tootmisvõimsus – kuidas toota lühikese ajaga miljoneid annuseid vaktsiini. Enamus USA tehastest toodab ainult 5-10 miljonit vaktsiini aastas, mida kasutatakse aastas sündival 4 miljonil lapsel ja 4 miljonil inimesel, kes on üle 65-aastased. Koroonaviiruse puhul aga vajatakse 300 miljonit vaktsiini, või siis 600 miljonit, kui on vaja teha kaks süsti. Lisaks on vaja niisama palju süstlaid.
On olemas gripiviiruse vaktsiini tehased, aga need firmad, kus vaktsiine kasvatatakse linnumunade peal, ei sobi kaasaegsete vaktsiinide jaoks, mida kasvatatakse rakkudel. Euroopa riikides on tehased, aga nende toodangut on vaja eurooplastele. Hiinas on suur vaktsiinitööstus ja see võib lähiajal kasvada. Seal on võimalik toota vaktsiine USA jaoks. Samas võib Hiina firmade puhul saada takistuseks hind ning vaktsiini kvaliteet.
Indias ja Brasiilias on samuti suured vaktsiinitööstused. Kui viirus levib neis riikides, siis sureb palju inimesi, aga nad võivad saavutada karjaimmuunsuse enne USA-d. Tänu sellele võib neis riikides vabaneda vaktsiini tootmise võimsusi. Lisaks võib valitsus üle võtta olemasolevad õlle- ja viinatehased ning hakata seal vaktsiine tootma.
Lühiajalises plaanis loodetakse rohkem ravi kui vaktsiinide peale. Suured lootused on pandud vereseerumi peale. Haiguse läbi põdenud inimestelt võetakse verd, kus on antikehad. Need antikehad viiakse haige inimese organismi. Probleem on selles, et praegu on väga vähe inimesi, kellelt verd võtta. Enne vaktsiinide leiutamist kasvatati antikehi hobuste ja lammaste peal. See protsess polnud aga steriilne ja loomavalgud tekitasid inimestel teinekord allergiat. Kaasajal on võimalik antikehasid kloonida ja seda meetodit kasutati Ebola puhul Kongos. Selline antikehade tootmine aga võtab aega.
Vaktsiinidest ja antikehadest lihtsam oleks ravim, mida inimesed saaks haiguse ennetamiseks sisse võtta. Aga ka sellise ravimi jaoks on vaja suurt tootmisvõimsust, et 300 miljonit ameeriklast saaks seda võtta. USA president Donald Trump on soovitanud hüdroksüklorokviini ja asitromütsiini, aga nende ravimite suhtes ei tohi teha otsuseid enne katsete lõppemist. Näiteks 1950ndatel sündis talidomiidi mõjul palju lapsi moondunud jäsemetega. Katsed hüdroksüklorokviiniga on mitmel pool lõpetatud pärast seda, kui patsientidel ilmnesid südameprobleemid.
Samas, kui hüdroksüklorokviin haigetele ei sobi, võibolla toimib see nagu ennetav ravim, millised on välja töötatud HIV-i tõrjumiseks. Samas on arste, kes peavad hüdroksüklorokviini ja asitromütsiini segu täielikuks totruseks ning hoiatavad teisi selle eest. Samas võib klorokviin patsiente aidata kopsupõletikuga kaasneva tsütokiinitormi eest, mis tekib seoses immuunsüsteemi ülereageerimisega, kuna klorokviin surub immuunreaktsiooni alla. Samas aga klorokviin viiruse enda vastu ei aita.
Koroonaviiruse vastu testitakse ka viiruseravimeid nagu remdesivir, favipiravir and baloxavir, viimased kaks on gripiravimid. Ravimite kombinatsioone on katsetatud Hiinas, aga need uuringud jäid poolikuks patsientide puuduse tõttu. USA enda uuringud pole veel lõppenud.
Koroonaviirus on juba praegu muutnud elu USA-s tundmatuseni: koolid ja ärid on kinni igas osariigis ja kümned miljonid on jäänud töötuks. Maksud ja eluasemelaenude tagasimaksed ei laeku, pankrotid on keelatud. Inimestele hakati käesoleval nädalal välja maksma raha, sellega muutus Ameerika ajutiselt heaoluriigiks. Üle riigi on avatud toidupangad, kus on pikad järjekorrad.
Selline suur tervisekriis nõuab rahvusvahelist koostööd. Samal ajal jättis president Trump rahast ilma Maailma Terviseorganisatsiooni WHO, ainsa asutuse, mis suudab koostööd koordineerida. Samuti ründab Trump Hiinat, millel on praegu maailma suurim toimiv majandus, mis võib tervet maailma varustada vaktsiinide ja ravimitega. Hiina on pandeemia abil suurendanud oma rahvusvahelist haaret, meditsiinivarustust on saadetud 120 riiki. Üks peamisi Hiina abi saajaid on USA, läbi Trumpi väimehe Jared Kushneri ettevõtte Project Airbridge. Paljud asjatundjad leiavad, et sellised olukorras ei kehti enam põhimõte „America First”. Kushneri projekt on sarnane Lend-Lease’iga, millega USA abistas teise ilmasõja ajal teisi riike, ent nüüd on abi saaja USA.
Kui USA praeguses olukorras Hiinat ründab, siis saab see olema valus, leiavad asjatundjad. Näiteks mis saab siis, kui Hiina töötab esimesena välja vaktsiini? Neil on valida, kellele seda esimesena müüvad. Kas USA on siis esimeste saajate hulgas? Või miks peaks olema?
Kui pandeemia läbi saab, siis taastub majandus kiiresti, seda näitas aeg pärast maailmasõdasid. Suurem on aga psühholoogiline mõju. Isolatsioon ja vaesus suurendavad koduvägivalda, depressiooni ja enesetappe. Isegi poliitilised eelistused võivad muutuda. Esialgu on viirus rünnanud demokraatide kantse nagu Seattle, New York ja Detroit, aga edaspidi pole keegi kaitstud. Vabariiklaste osariikides võivad arvamused Trumpi suuhtes muutuda, kui inimeste lähedased hakkavad surema. Ühe analüüsi põhjal on vabariiklastest valijatel koguni 30 protsenti suurem tõenäosus surra koroonaviiruse tagajärjel.
Pärast sõdasid muutusid ühiskonnad ja inimesed võrdsemaks. Veteranide ja leskede pensionid aitasid tugevdada turvavõrgustikku, kodulaenu oli lihtsam saada, ametiühingud tugevnesid ja jõukate inimeste maksusoodustused vähenesid.
Kui vaktsiin inimesi aitab, siis hakatakse rohkem usaldama meditsiini. Suureneb usaldus teadlaste suhtes laiemalt, seda ka kliimamuutuse osas. See sinine taevas, mis on koroonapandeemia ajal Ameerika linnade kohal välja tulnud, võib jäädagi selliseks.
