Soome riigieelarves võib koroonaviiruse mõjude tõttu tekkida üle 10 miljardi euro suurune puudujääk, ja seda igal aastal. Suured lennufirmad on kriisis. Üritusi ja konverentse jäetakse järjest ära. Tööstusettevõtete tellimused kukuvad ära. Teenusepakkujatel kaovad kliendid ja aktsiahinnad langevad.
Pangad juba valmistuvad selleks, et ettevõtted jäävad laenumaksetega jänni. Samal ajal suurenevad seoses koroonaviirusega riigi ravikulud. Soome koonderakonna Kokoomus rahvasaadik Elina Lepomäki ütles, et koroonaviirus tekitab Soome eelarvesse suure augu, vahendab Iltalehti.
Kui koroonaepideemia kiiresti ei taandu, tekib Soome eelarvesse üle 10 miljardi euro suurune puudujääk. Kui tänavu majandus ei kasva, siis tekib vähemalt 10 miljardi euro suurune puudujääk. Soome Osuuspankki avaldas kolmapäeval tänavuse majandusprognoosi, mille kohaselt majandus tänavu ei kasva.
Lepomäki sõnul ei saada Soomes veel aru, kui tõsine asi see on. Inimeste elude päästmine on oluline, aga samas tuleb valmistuda selleks, et avalikke teenuseid hakatakse kärpima miljardite eurode ulatuses. See oleks Soomele väga halb asi.
Probleem on ka selles, et praegune Soome valitsusprogramm näeb ette teenuste suurenemist, aga selleks on vaja tõsta oluliselt tööhõivet, et eelarvesse koguneks rohkem raha. Samas aga prognoosis rahandusministeerium juba varem, et eelarve puudujääk tuleb 1,4 protsenti SKP-st, aga seda arvestusega, et majandus kasvab 1 protsendi võrra aastas. Siis oleks puudujääk 2023. aastal ligi 4 miljardit eurot. Riigieelarve kulud oleksid siis 62,8 miljardit ja tulud 58,8 miljardit eurot. Kohalike omavalitsuste puudujääk on 2023. aastal ligi 3,1 miljardit eurot. Omavalitsuste eelarves on ette nähtud kärped summas 1,8 miljardit eurot. See oli seis enne koroonaviirus puhangut.
Praeguseks on juba unustatud, et uue valitsuskabineti eelarve puudujääk on 2023. aastaks 5,3 miljardit eurot aastas. See on väga kaugel tasakaalust, mis oli eelmise, keskerakonna juhitud valitsuse eesmärk. Ehk siis 5 miljardit on puudujääk ilma koroonatagi. Kui aga tuleb maailmamajanduse tagasilöök, siis kasvab puudujääk juba tuleval aastal 9 miljardi euroni ja sealt edasi üle 10 miljardi igal aastal.
Lisaks on Soome valitsus andnud ligi 60 miljardi euro ulatuses garantiisid, näiteks riigifond Finnvera on andnud 30 miljardi ulatuses garantiisid eksporditööstusele. Kui näiteks kruiisilaevade järgi nõudmine langeb, siis tuleb Soome valitsusel need garantiid kinni maksta. Lisaks on Soome valitsusel palju börsi-investeeringuid. Kui kõik need riskid halva stsenaariumi puhul käivituvad, siis langeb Soome väga suurde kriisi. Võib juhtuda, et riigivõlga ei saa enam suurendada. Pensioni-investeeringute väärtuse langus toob kaasa vajaduse kärpida pensione ning suurendada maksukoormust.
Lisaks võib koroonaviirus tuua kaasa kriisi terves Euroopa Liidus. Seni on eurotsooni riigid saanud hakkama tänu väga madalatele intressidele. Soomes aga ei tohiks leppida sellega, et elatakse üha enam võlgu. Tuleb leppida sellega, et koroonaviirus hakkab inimeste elu mõjutama.
https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/eaaae971-2494-4aa3-b5bc-0f3c7cc67444
