Itaalia tohtrite pöördumine maailma avalikkuse poole: Ravige rohkem koroonaviiruse patsiente kodus, haiglatest on saanud nakkusallikad

Itaalia arstid pöördusid eile laupäeval maailma avalikkuse poole sõnumiga, milles soovitavad ravida patsiente rohkem kodus, kuna haiglatest on saanud koroonaviiruse nakkusallikad.

„Lääne arstiabisüsteem on ehitatud üles patsiendi-keskse ravi põhimõttel,” kirjutavad Bergamos asuva Paavst Johannes XXIII haigla arstid Mirco Nacoti, Luca Longhi ja teised edastatud pöördumises, mis avaldati teadusajakirjas New England Journal of Medicine.

Käesolev koroonaviiruse pandeemia nõuab arstide väitel kogukonna-keskset ravi. Itaalia kogemusest on vaja teistel õppida, et mitte korrata Itaalias tehtud vigu. Lääne meditsiin on tsentraliseeritud, haiglatele suunatud ja patsiendi-keskne, ja viirus kasutab seda ära.

Kuigi Paavst Johannes XXIII haigla on maailma tipptasemel ja seal on 48 intensiivravi voodit ning palju muid võimalusi, on kõik ressursid ammendunud. „Me oleme murdepunktist väga kaugel edasi,” kirjutavad arstid pöördumises. Kuigi 70 protsenti intensiivravi vooditest on eraldatud koroonaviiruse patsientidele, on sellestki vähe ja arstid võtavad vastui ainult neid, kel on „suurem tõenäosus ellu jääda”. Vanemaid patsiente ei aidata intensiivis ja neil lastakse surra üksinduses, lähedasi teavitatakse telefoni teel meedikute poolt, kes on nii füüsiliselt kui emotsionaalselt täiesti ära kurnatud.

Arstid kirjutavad, et kõik ümberkaudsed haiglad selles Itaalia jõukaimas piirkonnas on kokkukukkumise äärel, kus puudus on ravimitest, hingamisaparaatidest, hapnikust ja isikukaitsevahenditest. Meedikud kirjutavad, et kahjustatud on ka ülejäänud meditsiin Põhja-Itaalias, kus süsteem ei suuda pakkuda isegi rasedusjälgimist ja sünnitusabi, samal ajal kui surnuaedadesse ei mahu enam surnuid. Vaktsineerimised on kõik peatatud.

Selleks, et mujal maailmas sarnast katastroofi vältida, tuleb arstiabi ümber korraldada, detsentraliseerida ja muuta see kogukonna-keskseks. Arstid toovad välja, et praeguse süsteemiga on haiglatest saanud peamised koroonaviiruse nakkusallikad. Samamoodi levisid haiglates MERS ja SARS 2003. aastal.

Arstid märgivad, et suuremad haiglad nagu Bergamo on muutunud nakkuspesadeks, kus nakatuvad ka need, kel pole koroonaviirust. Kiirabi ja nakatunud meedikud, kel pole haigusnähtusid kannavad haigust edasi patsientidele ja kogukonda. Itaalias räägivad kõik arstid ühte ja sama juttu: kui hakkasid saabuma koroonaviirusega patsiendid, siis nakatusid kõik ülejäänud ning haigus läks levima. See on ilmselt praeguse katastroofi põhjus.

Kuigi patsientide koduvisiite peetakse aegunud nähtuseks, on see ilmselt praeguses olukorras vajalik, et ära hoida viiruse levikut isegi siis, kui mõne patsiendi jaoks võib haiglaravi olla kasulikum. Itaalia arstid soovitavad viia ravi üle kodudesse. Seda saab täiendada mobiilsete kliinikute ja telefoniabiga. „Viige neile toitu, mõõtke nende hapnikutaset, viige neile hapnikku, ja te suudate paljud neist kodus hoida. See on asi, mida me peame silmas patsiendi-kesksest meditsiinist loobumisel. Loomulikult hoolitsete te jätkuvalt patsientide eest, aga te mõtlete ka elanikkonna peale tervikuna. See muutus aitab ära hoida nakkuse levikut ning kaitsta nii patsiente kui meedikuid,” märkis üks pöördumise autoritest Maurizo Cereda.

Neile patsientidele, kes vajavad tõhusamat intensiivravi, tuleks rajada eraldi välihaiglad, millised ehitati Londonis rõugete, koolera ja tüüfuse patsientidele 200 aastat tagasi. See on ohutum kui praegune süsteem.

Lisaks tuleks kõiki neid, kel avalduvad palavik ja teised koroonaviiruse sümptomid vaadata juba algul kui koroonaviirusega nakatunuid – proovi võtmine ei muuda midagi, sest koroonaviiruse puhul veel ravi ei tunta. Koroonaviiruse teste tuleks hoida nende jaoks, kes seda rohkem vajavad nagu vanadekodud, koolid ja teised sellised kohad, kus on oluline välja selgitada isikud, kes on nakatunud, aga kel pole haigusnähtusid.

Ärge laste haigusel levida, märgib Cereda, kui mujal maailmas oleks seda tehtud juba jaanuaris, siis me poleks praegu sellises olukorras, kus nakatunute arv kiiresti kasvab ja haiglad ei tule koormusega toime. Asjast kirjutas STAT News.

At the Epicenter of the Covid-19 Pandemic and Humanitarian Crises in Italy: Changing Perspectives on Preparation and Mitigation

We work at the Papa Giovanni XXIII Hospital in Bergamo, a brand-new state-of-the-art facility with 48 intensive-care beds. Despite being a relatively small city, this is the epicenter of the Italian epidemic, listing 4,305 cases at this moment – more than Milan or anywhere else in the country ( Figure 1).

Kommentaarid
(Külastatud 1,446 korda, 1 külastust täna)