Värske uuringu kohaselt püsib Soome sisse rännanud naiste tööhõive madal võrreldes soome enda naistega. Madala tööhõive põhjuseks tuuakse Soome heldeid lapse hooldustoetusi, mis ei sunni inimesi tööle minema.

Madal tööhõive puudutab Soomes ka eesti ja vene naisi, kelle hõive jääb soomlastest maha isegi pärast 15 aastat Soomes elamist. Soome naiste tööhõive on 70,8 protsenti, vahendab Iltalehti.

Võrreldes teiste Põhjamaadega on Soomes sisserändajatel madalam tööhõive kõigis gruppides. Näiteks somaali naistest töötab Soomes vaid 17 protsenti, kui Rootsis on see protsent 33. Taanis ei erine taimaa naiste tööhõive kohalikest, Soomes on vahe kohalikega 28 protsenti. Iraagi naiste tööhõive erinevus kohalike soome naistega on lausa 56 protsenti, Rootsis on see vahe 36 protsenti.

Vähest välismaalaste tööhõivet ei seleta ainult madalam haridus või vähene keeleoskus. Vahe on Soome poliitikas, kus pigem makstakse suuri töötutoetusi, selle asemel, et toetada tööle minekut, nagu teistes Põhjamaades. Soomes käib ainult 35 protsenti töötutest koolitustel või töötab toetatud ametikohal, samas kui Rootsis ja Taanis on see protsent 70.

Soomes on helded lapse hooldustoetused, mistõttu on väikse palgaga naistel kasulikum lastega kodus olla kui tööle minna. Näiteks Helsingis on laste kodune hooldustoetus 900 eurot kuus, kui 2- ja 3-aastased lapsed on kodused. Kui ema tööle läheks näiteks 900-eurose kuupalga eest, siis pere sissetulekud isegi väheneksid, sest kätte jääv palk on väiksem kui toetus. Sama asi on ka kõrgema palga puhul, sest kui lapsed panna lasteaeda, siis rakenduvad kõrgema palgaga suuremad lasteaiatasud, mis söövad koos maksudega ära suure osa teenitud palgast. Seetõttu on koju jäämine paljudele välismaalastest naistele kasulik alternatiiv.

https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/d7bc12e0-2154-4e2a-8719-b7b975289ba4