Soomes töötades jala ja silma kaotanud noor eestlasest ehitusmees pidi lõpuks ise maksma 15 000 eurot

Soomes töötades jala ja silma kaotanud eestlasest ehitusmees nõudis õigust kohtus, aga pidi lõpuks ise maksma 15 000 eurot.

Eestlasest ehitusmees sai raskelt vigastada Jyväskyläs asunud lammutusobjektil 2016. aasta novembrikuus. Mees jäi ekskavaatori kopa ja betoonelemendi vahele kinni, vahendab Iltalehti.

Ehitusmees kaebas ekskavaatorijuhi Soomes kohtusse, aga Kesk-Soome kohus asus seisukohale, et ekskavaatorijuht ei tegutsenud lohakalt ning ei põhjustanud kehavigastust.

Õnnetuse tagajärjel amputeeriti eestlasest ehitusmehel täielikult vasem jalg ning paremal jalal on püsiv liikumispuue, samuti  jäi pimedaks parem silm. Lisaks sai mees eri kohtadesse muljumisi, mis on paranenud.

Politsei uuris asja, aga prokuratuur jättis 2018. aasta oktoobris süüdistuse esitamata. Pärast seda kaebas 1995. aastal sündinud ehitusmees ekskavaatorijuhi kohtusse. Ta nõudis 1964. aastal sündinud ekskavaatorijuhile rahatrahvi kehavigastuse tekitamise eest.

Lammutusobjektil on enamasti nii, et kõigepealt eemaldatakse kopaga betoonelementidelt penoplast, siis kopp eemaldub, tulevad töömehed ning korjavad penoplasti kokku. Tol saatuslikul päeval aga ei läinud eestlasest ehitusmees teistega kaasa, vaid ronis betoonelemendi eemaldamisest tekkinud auku ja hakkas sinna jäänud penoplasti tükke kokku korjama.

Eksvaatorijuht ütles, et tema sai aru, et kõik töömehed on lahkunud. Vigastada saanud mehe arvates aga oleks pidanud ekskavaatorijuht mehed üle lugema ning tulema välja ja veenduma, et betoonelemendi juures enam kedagi pole.

Kesk-Soome kohus tegi asjas otsuse kolmapäeval. Kohus lükkas ehitusmehe kaebuse tagasi. Kohtu hinnangul ei pidanud ekskavaatorijuht eeldama seda, mida töömees välja tõi. Selle asemel märkis kohus, et ehitusmees ise ei järginud töötavasid, kui eraldus teistest ja ronis auku.

Kohtu hinnangul ei saanud ekskavaatorijuht märgata augus olnud meest ja tal polnud põhjust arvata, et seal veel keegi on. Kohtu hinnangul oli ekskavaatorijuht teinud kõik selleks, et veenduda, et ekskavaatori töötsoonis enam kedagi pole. Kohus ei leidnud tõendeid sellest, et ekskavaatorijuht oleks käitunud lohakalt ja tekitanud töömehele kehavigastuse.

Ehitusmees peab pärast kaotust kohtus hüvitama ekskavaatorijuhile kohtukulud summas 15 000 eurot. Ehtismees taotles summa vähendamist, aga kohus ei pidanud seda vajalikuks, kuna ekskavaatorijuhil oli õigus end kohtus kaitsta. Eestlasest ehitusmees on avaldanud rahulolematust otsusega, mis pole veel jõustunud. See tähendab, et otsuse saab edasi kaevata.

Toisen jalkansa ja näkönsä toisesta silmänsä menettänyt rakennusmies joutuikin itse 15 000 euron maksumieheksi oikeudessa

Oikeus hylkäsi rakennusmiehen nostaman syytteen yksimielisesti. Virolainen rakennusmies loukkaantui vakavasti purkutyömaalla Jyväskylässä marraskuussa 2016. Rakennusmies jäi kaivinkoneen kauhan ja betonielementin väliin puristuksiin. Käräjäoikeuden mukaan kaivinkoneen kuljettaja ei toiminut huolimattomasti tai aiheuttanut ruumiinvammaa. Vaikeasti työtapaturmassa loukkaantunut virolainen rakennusmies on hävinnyt ajamansa oikeusjuttunsa kaivinkoneen kuljettajaa vastaan Keski-Suomen käräjäoikeudessa. Rakennusmies loukkaantui vakavasti työtapaturmassa Jyväskylässä marraskuussa 2016.

Kommentaarid
(Külastatud 1,173 korda, 1 külastust täna)