Soomes on pensionisüsteemis muudatused alates aasta algusest

Aasta algusest kerkivad Soomes madalamad pensionid paarikümne euro võrra, aga vanusekordaja võib pensioni summat vähendada. Lisaks tõuseb seoses 2017. aasta pensionireformiga minimaalne pensioniiga kolme kuu võrra, mis tähendab, et järgmisest aastast pääseb pensionile 63 maasta ja 9 kuu vanuselt.

Kui pensionile pääsemise vanus täitub novembris, siis pääseb pensionile detsembris. Enne pensionile jäämist tasub pensioni suurus välja selgitada, kuna pensionireformiga kasutusele võetud vanusekordaja võib pensioni summat vähendada. Vanusekordaja vähendab peale 1958. aastat sündinud inimestel vanaduspensioni summat järgmisel aastal 4,6 protsenti. See ei mõjuta aga varasemaid pensione, vahendab Iltalehti.

Kui vanusekordaja tundub liiga karm, siis võib pensioniealine jätkata töötamist, mis oligi selle asja mõte. Mida kauem tööd teha, seda suurem on pension. Vanusekordajast siiski pääsu pole, see mõjutab kõiki pensione.

Vanusekordaja vähendab järgmisel aastal ka töövõimetuse alusel välja makstavaid töövõimetuspensione. Kordaja vähendab ka tööpensionil põhinevaid perepensione (perhe-eläke), osaliselt eelpensione (varhennettu vanhuuseläke) ning karjääripensione (tööuraeläke).

Kõige madalamaid pensione kergitatakse Soomes aasta algusest ligi 34 euro võrra kuus. See puudutab 600 000 pensionäri, kes saavad rahvapensionil (kansaneläke) põhinevat pensioni. Garantiipension (takuueläke) tõuseb 50 euro võrra kuus.

Pensione mõjutavad ka tööpensioni indeksi ja palgakordaja muutus. Tööpensioni indeks on 2020. aastal 2617, mis tähendab, et tööpension tõuseb võrreldes käesoleva aastaga 1,2 protsenti. Tööpensioni indeksi muutuses arvestatakse 20 protsendi ulatuses palkade ja 80 protsendi ulatuses hindade muutusega.

Palgakordaja on uuel aastal 1,446. Tõus võrreldes käesoleva aastaga on ligi 2 protsenti. Palgakordaja muutmisel arvestatakse 80 protsendi ulatuses palkade ja 20 protsendi ulatuses hindade muutusega.

Pensionireformi üks suuremaid muutusi oli eelpension ehk ove. See võimaldab vähemalt 61-aastastel võtta kogutud pensionist kasutusele 25-50 protsenti. Inimene saab ise otsustada, kas teeb selle kõrvalt tööd või mitte. Tuleb aga arvestada, et eelpension vähendab hiljem põhipensioni summat. Vähenemine on 0,4 protseti iga kuu pealt.

Kui võtta eelpensioni ja teha tööd edasi, siis koguneb uut pensioni tehtud töö eest. Seega on ove paindlik võimalus ja selle kasulikkuse võiks eelnevalt välja arvestada. Kui asi huvitab, võib igaüks võtta ühendust oma kindlustusseltsiga ja selgitada välja pensioni suurus. Pensionile jäämine võib mitmel moel üllatada. Esiteks sissetulekud vähenevad, samuti mõjutavad pensioni suurust tööperioodi katkestused. Hea pensioni eelduseks on pidev stabiilne töösuhe ning tööea pikkus.

Näin eläkkeet muuttuvat vuoden alusta ja ensi vuoden aikana – elinaikakerroin leikkaa aiempaa kovemmin

Jo vuonna 2017 voimaantullut eläkeuudistus vaikuttaa monin tavoin eläkkeisiin edessä olevan vuodenvaihteen jälkeenkin. Yksi muutoksista on se, että alin vanhuuseläkeikä nousee vuoden 2020 alusta kolmella kuukaudella. Vuonna 1957 syntyneet voivat siten siirtyä eläkkeelle aikaisintaan 63 vuoden ja yhdeksän kuukauden iässä. Jos alin eläkeikä tulee täyteen marraskuussa, vanhuuseläke voi alkaa aikaisintaan joulukuussa.

Kommentaarid
(Külastatud 2,350 korda, 1 külastust täna)