Tavaliselt kolivad Soomes maalt linna noored vallalised inimesed, aga üha enam kolib maalt ära lastega peresid.
Veel kümme aastat tagasi vandusid Põhja-Savos IIsalmi vallas elava pere liikmed, et ei koli kunagi maalt ära. Nüüd elab 3 lapse ning koera ja kassiga pere Vantaal. See pere pole ainus, viimase kümne aasta jooksul on Iisalmist kolinud Helsingi piirkonda ligi tuhat inimest, vahendab Helsingin Sanomat.
Praegune trend on Soomes maalt linna kolimine. Helsingi elanike arv kerkib üle 700 000 aastaks 2026 ning aastal 2050 on rahvaarv juba 820 000. Viimase kümne aastaga on Helsingi piirkonda kolinud ligi 700 000 inimest.
Tavaliselt kolitakse maalt linna töö pärast, aga ka muidu ollakse väga rahul. Üldine arusaam on, et linnas on kõik stressis ning neil on kogu aeg kiire, tegelikkuses on vastupidi – linnaelu on palju vabam ja rahulikum. Palju tööd saab ära teha kodus, samuti on perel palju enam ühist aega.
Vanemad muretsesid linna kolides laste pärast, kuna sõbrad ja tuttavad jäid maha. Suurem muutus on see, et kui varem sai vanaema juurde viie minutiga, siis nüüd tuleb ette võtta 5-tunnine rongisõit. Vaatamata pikale vahemaale käivad vanavanemad korra kuus linnas külas. Lapsed veedavad kõik puhkused maal. Päris ilma turvavõrgustikuta pole pere jäänud, sest mõned sugulased ja tuttavad elavad linnas.
Et elumuutus poleks liiga järsk, soetas pere omale korteri asemel ridaelamu boksi. Selline leiti Tikkurila lähedalt paari kuuga. Endise maja müük maal läks samuti libedalt, selle ostis üks pere, kes soovis sugulastele lähemale kolida. See oli suur õnn, sest muidu on Iisalmis palju maju müügis. Noored kolivad ära ja vanurid lähevad linnakorterisse elama.
Uuringute järgi muudab maalt linna kolimine inimest – suureneb alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine. Iisalmist Vantaale kolinud pere seda pole märganud, küll on muid muutusi. Pere loobus teisest autost ja kasutab rohkem ühistransporti. Nad söövad tihti väljas ja tellivad toitu koju. Iisalmis polnud Wolti ning ühistransport oli samuti puudulik. Seetõttu pidi perel olema kaks autot.
Eluasemekulud on Vantaal vähenenud 150 euro võrra. Suure maja kütmiseks kulus Iisalmis rohkem raha kui on laenumakse Vantaa ridaelamus. Ökoloogiline elu on Vantaal lihtsam kui maal. Pole vaja endale soetada muruniidukit ja lumelabidat. Piisab sellest, kui mitme naabri peale on üks. samuti on linnas rohkem võimalusi jala käia. Üks põhjusi on see, et pole vaja autot, teine on see, et lõuna pool linnas saab kauem rattaga sõita. Kevad algab Vantaal varem ja sügis tuleb hiljem kui Iisalmis, vahemaad on samas lühemad.
Vantaal on kõik käe-jala juures: kool on üle tee, lasteaed teisel pool ristmikku. Pood on poolel teel rongijaama, mis on 500 meetri kaugusel. Rongisõit Vantaalt tööle kestab vaid paarkümmend minutit, samas kui Iisalmis kestis kontorisse sõit tund aega. Lapsed on rahul, sest saavad kauem magada. Iisalmis pidi end juba kell 7 bussi peale ajama, linnas võib minna kodust välja 5 minutit enne tundide algust.
Joensuust Helsingisse kolinud pere räägib, et korteri üür on Helisngis 500 eurot kõrgem. Samas nad ei kurda, sest linnas on nii vanematele kui lastele rohkem võimalusi. Parim aeg elukohavahetuseks on siis, kui lapsed on veel väiksed.
Kõige tavalisemad Helsingisse kolijad on 18-27-aastased vallalised. Mujalt tulijatele on lemmikpiirkonnad, kuhu kolitakse Helsingis Kallio, Kamppi, Töölö, Punavuori ja Ullanlinna, samuti läänepoolsed vanad linnaosad nagu Haaga, Munkkiniemi ja Lauttasaari. Pered kolivad rohkem Espoosse ja Vantaale, kuna seal on rohkem suuremaid ning soodsama hinnaga elamispindu.
Linn pakub inimestele palju võimalusi aega veeta, see tähendab elamusi, hobisid, söögikohti, teatreid ja kinosid. Inimestele meeldib elada rongijaamade ning kaubanduskeskuste läheduses.
https://www.hs.fi/koti/art-2000006333237.html
