Venelaste tähendab patriotism üha enam sõda ning venelasi valmistatakse ette järjekordseks sõjaks, kirjutab Yle Venemaa korrespondent Erkka Mikkonen.
Mikkonen kirjutab, kuidas ta käis viis aastat tagasi vaatamas ühes Moskva koolis patriotismi õpetust. 2. klassi õpilased istusid vaikselt sõjamuuseumis, mille lae all rippusid Jossif Stalini ja nõukogude kindralite pildid. Kohale oli kutsutud teise ilmasõja veteran. Võis arvata, et ta ütleb, et sõda ei tohi kunagi korduda, aga sõnum oli vastupidine: lapsi valmistati ette sõjaks.
Veteran ütles, et on veel neid, kes ihkavad Vene loodusvarasid ja et Venemaal pole põlvkonda, kes oleks elanud ilma sõjata. Moskva koolis nr 627 oli sõja ajal tankiüksuse staap. Seetõttu on koolis sõja mälestamine tähtsam kui mujal.
Nn patriootlik kasvatus on aga Venemaal juurdunud rohkem kui varem. Peamiselt puudutab see teise ilmasõja mälestamist ja see toimub haridusasutuste sõjamuuseumides.
Novembrikuus tähistati Vene koolides suurelt Mihhail Kalašnikovi 100. sünniaastapäeva. Kalašnikov mõtles välja AK-47 automaatrelva, mis on maailma levinuim tulirelv ja mille eeskujul on valmistatud ka Soome automaatrelvad.
Vene haridusministeerium soovitas Kalašnikovi aastapäeva tähistamist koolides. Kõigis klassides tuli läbi viia Kalašnikovi-teemalised tunnid, kus saaks lahti võtta ja kokku panna automaatrelvi. Mõnedes koolides õpetatakse automaatrelva käsitsemist regulaarselt. Venemaal tahetakse koguni sõjaline algõpetus koolidesse tagasi tuua, nii nagu see oli nõukogude ajal.
Sõja ülistamine pole ainult koolide teema, vaid see läbib tervet ühiskonda. Vene meedias räägitakse juba 9. mai võidupüha suurejoonelisest tähistamisest. Järgmisel aastal täitub 75 aastat võidust Natsi-Saksamaa üle. Võidupühast on saanud Venemaal oluline tähtpäev ja sel puhul on sõjaväelised paraadid üha uhkemad. Üle Venemaa korraldatavatel paraadidel osaleb üle 155 000 sõjaväelase.
Vene kaitseministri Sergei Šoigu sõnul esitletakse järgmise aasta paraadil 20 uut relvasüsteemi ja muud sõjatehnikat. Varasematel aastatel on toodud Moskva kesklinna raskeid manditevahelisi rakette, millele on võimalik paigaldada tuumalõhkepea.
Venemaal tähistatakse sõjalist edu ka kahel muul tähtpäeval: veebruaris kodumaa kaitsjate päeval ja novembris rahvusliku ühtsuse päeval.
Natsi-Saksamaa kukutamine nõudis venelastelt ülisuuri ohvreid. Kõigist sõja ohvritest kolmandik olid NSV Liidust. Venemaa hinnangul hukkus 27 miljonit nõukogude kodanikku. Üle poolte olid tsiviilelanikud. Teisest ilmasõjast on loodud kangelase müüt ja see on üks vene ühiskonna tähtsamaid alustalasid. Venelased peavad teist ilmasõda suureks isamaasõjaks, mis algas sakslaste rünnakuga 1941. aasta suvel ja lõppes Punaarmee võiduga 1945. aasta maikuus.
Talvesõda ega muid teise ilmasõja sündmusi Venemaal eriti ei teata. Sõjaline patriotism on peaaegu ainus ideoloogiline liim, mis Venemaad koos hoiab. Venelastel pole midagi muud, mille üle võiks ilma häbenemata uhkust tunda.
Kui küsida, kas venelased tahavad sõda, on sellele raske vastata, aga sõjaks valmistutakse Venemaal rohkem kui varem. Patriotism tähendab Venemaal üha enam sõda ja sõja mälestusi.
https://yle.fi/uutiset/3-11090329
