Soome esmatasandi tervisekeskustes esineb kurnatust, rahapuudust ja liigset bürokraatiat – keskused ise on arstide liidu hinnangul ajaloo suurimas kriisis.
Arstide liidu hinnangul vajab tervisekeskuste olukord kiiret reageerimist. Rahastus on püsinud ligi 20 aastat samal tasemel. Nüüd on valitsus lubanud 70 miljonit lisaraha, vahendab Helsingin Sanomat.
Tervisekeskustele on pandud palju uusi kohustusi, näiteks seoses krooniliste haigetega, kelle jälgimine ja järelravi toimub tervisekeskustes. Lisaks on tervisekeskustel üha suurem roll haiguste diagnoosimisel. Ühelt poolt on hea, kui inimesi suudetakse aidata tervisekeskustes, teiselt poolt ei piisa olemasolevatest ressurssidest.
Kui aastal 2000 moodustas tervisekeskuste rahastus kogu tervishoiu rahastusest 20 protsenti, siis nüüd on see vaid 13 protsenti. Rahastus on püsinud ligi 20 aastat samal tasemel. Arstide hulk pole tervisekeskustes oluliselt kasvanud seoses kohustuste suurenemisega. Viimase 15 aastaga on Soome juurde tulnud 4200 arsti, neist tervisekeskustesse vaid 330. Tervisekeskuste raskused ja arstide suur koormus on olnud viimasel ajal kõneaineks.
Tervisekeskuste tegevuse muutust näitab see, et arstide kodukülastused on viimase 20 aastaga vähenenud 10 miljoni pealt 6 miljoni peale. Arstide uuteks ülesanneteks on tõendite kirjutamine ja digiretseptide uuendamine. Süsteem ei soodusta seda, et arstid veedaksid patsientidega rohkem aega.
Tervisekeskuste raskusi peegeldab see, et nii arste kui patsiente on läinud mujale. Ligi 1,1 miljonil soomlasel on vabatahtlik tervisekindlustus, lastel on see igal teisel. Tervisekeskustest on minema läinud kogenud arstid, peale on tulnud noored, kes on ära kurnatud.
Oktoobris teatas Soome valitsus, et tervisekeskused saavad 70 miljonit lisaraha. Sellega arendatakse tervisekeskusi, palgatakse lisaks arste ja vähendatakse järjekordi.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006295045.html
