Soome naistel sageneb haigestumine multiskleroosi – see on üks maailma kõrgemaid

Soomes suureneb haigestumine multiskleroosi ja seda eriti naistel. Ühe mehe kohta on neli haigestunud naist. Mõnel inimesel kulgeb haigus kergelt, teine jääb juba paari kuuga ratastooli.

Turu ülikooli neuroimmunoloogia professor Laura Airas rääkis, et multiskleroosi registri andmetel on Soomes juba 10 000 patsienti. Patsientide hulk on osalt tõusnud seepärast, et haigust diagnoositakse kergemate nähtudega kui varem. Aga see pole ainus põhjus, vahendab Ilta-Sanomat.

Haigus on ka muidu sagenenud ja põhjust ei teata. Kui veel 15 aastat tagasi haigestus kaks naist ühe mehe kohta, siis nüüd haigestub 4 naist ühe mehe kohta.

Multiskleroosi puhul tekivad organismi põletikukolded seoses immuunsüsteemi häirega. Haigus kahjustab aju ja seljaaju, kus põletikud takistavad närviimpulsside liikumist, aeglustades info liikumist aju, seljaaju ja ülejäänud organismi vahel.

Multiskleroosi tavalisemad tunnused on:

  • Silmanärvi põletik, kus ühe silma nägemisteravus väheneb ja silm muutub valguskartlikuks
  • Puutetundlikkuse vähenemine
  • Tasakaaluhäired
  • Lihaste nõrkus

Vaevused sõltuvad põletiku intensiivsusest. Haiguse kulg on eri patsientidel väga erinev. Mõnel kulgeb haigus kergelt, nii et vaevusi pole eriti märgata terve eluea vältel, teine võib jääda ratastooli juba mõne kuu või aasta möödudes. Haigus võib kulgeda lainetena või progresseeruvalt.

Haigestutakse tavaliselt 20-40 eluaasta vanuses. Tegemist on noortel täiskasvanutel kõige sagedasema liikumisvaegust põhjustava kesknärvisüsteemi haigusega. Praegu pole teada, miks haigestutakse just noorelt. Haigestumiseks on vaja teatud geenide olemasolu. Neid geene aga ei suudeta patsientidel tuvastada, kuna neid on palju – 250 ringis. See on küllalt juhuslik, milliseid haigust soodustavaid geene lapsed oma vanematelt pärivad.

Lisaks geenidele on vaja ka välist tegurit, mis haiguse käivitab. Seda välist tegurit veel täpselt ei teata. Üks, mida kahtlustatakse, on lapseeas läbi põetud Epstein-Barr’i viiruse põhjustatud mononukleoos-neelupõletik.

Maailmas esineb multiskleroosi rohkem seal, kus on vähe päikest ning organism saab vähe D-vitamiini. Arvatakse, et haigust võib esile kutsuda D-vitamiini puudus. Seetõttu on kõigil soomlastel soovitav tarbida troidulisandina D-vitamiini, eriti tähtis on see lapse- ja noorukieas, et multiskleroosi ära hoida. Teaduslikku kinnitust sellel aga veel pole.

Kuigi haiguse põhjust veel ei teada, on ravi kiiresti arenenud viimase 15 aasta jooksul. On olemas tõhusad ravivõimalused ja kui haigus varakult avastada, siis on võimalik selle kulgu kontrollida. Haiguse varajane avastamine on vajalik nii patsientidele kui arstidele.

MS-tauti yleistyy erityisesti suomalaisnaisilla – esiintyvyys on maailman korkeimpia

Nykyisen arvion mukaan Suomessa on jo noin neljä MS-tautia sairastavaa naista jokaista sairastavaa miestä kohti. MS-taudin esiintyvyys on Suomessa maailman korkeimpia, ja tautitapausten määrä on kasvamassa entisestään. Turun yliopiston neuroimmunologian professori Laura Airas kertoo, että uuden MS-rekisterin mukaan Suomessa on tällä hetkellä jo yli 10 000 potilasta.

Kommentaarid
(Külastatud 1,165 korda, 1 külastust täna)