Eeldiabeedist areneb välja täiskasvanute diabeet, kui midagi ette ei võeta. Eldiabeet on hinnanguliselt ligi miljonil soomlasel.
Eeldiabeediks peetakse olukorda, mis jätkudes areneb välja täiskasvanute 2. tüübi diabeediks. 2. tüüpi diabeet kujuneb välja pikaajaliselt aastate või isegi aastakümnete jooksul, vahendab Iltalehti.
Hinnanguliselt on eeldiabeet üle 30-aastasest soome meestest 15-20 protsendil ja naistest 10-15 protsendil. See tähendab miljonit soomlast. Eeldiabeedile tasub tähelepanu pöörata, sest kui sellega tegeleda, on võimalik ära hoida diabeedi kujunemine.
Mis on eeldiabeedi tunnused?
1. Veresuhkur kõigub
Eeldiabeedi puhul tõuseb veresuhkur kõrgele peale söömist ja püsib kõrge paar tundi. Eeldiabeedi saab diagnoosida laboriuuringu abil, kus veresuhkru näit võetakse enne söömist ning kaks tundi pärast suhkrulahuse joomist.
Eeldiabeediga on tegemist siis, kui hommikul enne söömist on veresuhkru näit 6,1-6,9 mmol/l ja kui see tõuseb pärast suhkru tarvitamist tasemeni 7,8-11,0 mmol/l.
2. Imelikud vaevused
Enamasti pole eeldiabeedi puhul mingeid vaevusi. Vahel võib aga veresuhkru kõikumine põhjustada nõrkust. Esineda võib depressiooni ja ärritust, jalavalusid, nägemise hägustumist ja põletikke. Diabeedi puhul on kõrge veresuhkru tagajärg enamasti väsimus ja kaalulangus. Ülejäänud tunnused on suurenenud urineerimine, vedelikupuudus ja janu.
3. Keskkohale koguneb rasva
Rasvumine ja vähene liikumine põhjustab diabeeti neil, kel selleks on soodumus. Pärilik soodumus on tavaline, see on kolmandikul inimestest
Ülekaalu puhul on eriti ohtlik keskkoha rasvumine ehk rasva kogunemine siseelundite, eriti maksa ümber. See põhjustab elundites põletikke. Insuliini toime ja selle eritumine nõrgenevad.
Abiks võib võtta mõõdulindi: naistel on vöökoha rasvumisega tegemist siis, kui vööümbermõõt on üle 90 cm, meestel üle 100 cm. Samuti tasub kaalu jälgida: kaal tavaliselt tõuseb enne haigestumist.
4. Lähedastest on keegi haige
Oht haigestuda 2. tüübi diabeeti on 40 protsenti, kui see esineb ühel vanematest. Oht on 70 protsenti, kui see on mõlemal vanematest.
Haigestumise tõenäsust võib hinnata testiga, mis asub siin. Kui testis koguneb punkte enam kui 12, siis on oht haigestuda suur. MIda enam punkte, seda suurem on oht. Kui suguvõsas esineb diabeeti, siis tasub jälgida oma kehakaalu, vererõhku ning vere rasva- ja suhkrusisaldust.
5. Vähene liikumine
Liga vähene liikumine suurendab haigestumise ohtu. 2. tüübi diabeedile eelneb tavaliselt metaboolne sündroom MBO ehk suhkru-rasvahäire. Selle põhjuseks on pärilikkus ja eluviis: ülekaal ja vähene liikumine.
Liikuma peaks päevas vähemalt pool tundi, kasvõi jupikaupa. Liikumine alandab kaalu, paranda vere rasvanäitajaid ja alandab vererõhku. Liikumine soodustab ka tundlikkust insuliinile ning parandab suhkruainevahetust.
6. Sul on olnud rasedusaja diabeet
Rasedusaja diabeet tähendab veresuhkru tõusu, mis tuvastatakse raseduse ajal. Insuliini vajadus tõuseb rasedushormoonide ja kaalutõusu tulemusel.
Raseduse ajal peaks siis jälgima oma eluviisi, lisaks määratakse tableti- või insuliiniravi. Enamasti olukord normaliseerub pärast rasedust, aga see suurendab hiljem ohtu haigestuda 2. tüüpi diabeeti ning südame- ja veresoonkonna haigustesse. Rasedusdiabeedi ajal tuleks üle vaadata terve pere toitumisharjumused ning mõõta terve pere veresuhkrut.
7. Toitumine on korrast ära
Kõva rasv ja kiired süsivesikud, mida ära ei tarvitata, samuti kiudainete ja taimse toidu vähesus lisavad kehakaalu. Suur kõvade rasvade tarvitamine suurendab vere kolesteroolisisaldust. Tervislik toitumine aga aitab vähendada vere suhkrusisaldust.
https://www.iltalehti.fi/elintavat/a/e029a764-1b42-41da-a438-a6495ca747f1
