Soome välisministeeriumi uuring: enamus venelastest suhtub Soomesse positiivselt

Soome Moskva suursaatkond ja Peterburi peakonsulaat tellisid 2019. aasta suvel uuringu venelaste suhtumisest Soomesse.

Küsitluse viis läbi Levada Market Research ja selles osales kokku 1600 inimest mitmelt poolt Venemaalt. Selline uuring tehti teist korda, eelmine kord oli 2017. aasta suvel. Tänavu viidi eraldi uuring läbi veel Peterburis ja selle ümber Leningrandi oblastis.

Uuringust tuleb välja, et venelaste suhtumine Soome on paranenud. Ligi kolm neljandikku ehk 71 protsenti venelastest suhtub Soome eriti soosivalt. Eelmise uuringuga võrreldes kasvas toetus 3 protsendipunkti võrra, tookord oli eriti positiivselt suhtujaid 68 protsenti. Arvuliselt tähendab see ligi 3,5 miljonit täisealist Vene kodanikku.

Negatiivselt Soome suhtujate hulk langes 10 protsendi pealt 5 protsendi peale, arvuliselt on neid 6 miljonit vähem kui 2017. aastal.

Kõige positiivsemalt suhtuvad Soomesse vene noored (18-24-aastastest 78 protsenti) ja suuremate linnade elanikud. Moskvalastest 86 protsenti ja Peterburi elanikest 95 protsenti suhtub Soome positiivselt või eriti positiivselt.

Soome ja Venemaa suhteid peetakse normaalseks ja rahulikuks ning heanaaberlikuks ja soosivaks (69 protsenti). Jahedaks peab suhteid 14 protsenti venelastest. Suhete jaoks peavad venelased negatiivseks Soome liitumist NATO-ga (29 protsenti) ja Euroopa Liidu sanktsioonide karmistamist (23 protsenti). Kolmandik venelastest (32 protsenti) ei osanud nimetada midagi, mis võiks suhteid halvendada.

Soome puhul paelub venelasi põhiliselt Soome loodus (18 protsenti), saun (14 protsenti), turism (14 protsenti) ja kõrge elatustase (14 protsenti). Isikutest teatakse Soomes Ville Haapasalot, Kaurismäki vendasid, Mika Häkkineni, Kimi Räikköneni, Tove Janssonit ja Mannerheimi.

Soome ühiskonna puhul tuuakse välja kõrget elatustaset (29 protsenti), vabadust (21 protsenti), heaoluriiki (18 protsenti) ja demokraatiat (18 protsenti). Negatiivse poole pealt toodi välja kinnisus (10 protsenti), natsionalism (8 protsenti) ja põhimõtete puudumine, küünilisus (4 protsenti).

Venelasi huvitab Soomes eelkõige loodus (40 protsenti), turism ja ostlemine (21 protsenti) ning kultuur ja kunstid (17 protsenti). Huvi Soome looduse vastu kerkis paari aasta jooksul 11 protsendi võrra. Peterburi vastajatest üle poolte (54 protsenti) on huvitatud Soome loodusest.

Venelastest 15 protsenti oleks huvitatud elama asuma Soome, kui selline võimalus avaneks. 83 protsenti polnud huvitatud Soome kolimisest.

Tuntuim Soome bränd on venelaste jaoks Nokia, mida mainis 63 protsenti vastajatest. Lisaks tunnevad venelased hästi sulatatud juustu Viola (26 protsenti), Tikkurilat (25 protsenti), Valiot (23 protsenti), Nokia rehve (12 protsenti), Stockmanni (11 protsenti) ja Fazerit (8 protsenti). Peterburi elanikud teavad paremini Nokiat (73 protsenti), Valiot (69 protsenti) ja Prismat (55 protsenti).

Soome toodete puhul hinnatakse kõrget kvaliteeti (61 protsenti), usaldusväärsust ja vastupidavust (27 protsenti), moodsat disaini (20 protsenti) ja head hinna-kvaliteedi suhet (20 protsenti).

Venelased saavad teavet Soome ja soomlaste kohta põhiliselt televisioonist (41 protsenti), internetist (32 protsenti), koolist ja õpikutest (23 protsenti), ajalehtedest ja ajakirjadest (17 protsenti) ning sotsiaalmeediast (11 protsenti). Interneti ja sotsiaalmeedia olulisus on kahe aasta jooksul kasvanud 19 protsendipunkti (2017: 24 protsenti/ 2019: 43 protsenti). Peterburi elanikud saavad Soome kohta teavet põhiliselt turismi kaudu (39 protsenti). Nende venelaste hulk, kes vastasid, et ei tea Soomest midagi vähenes kahe aasta jooksul 13 protsendi pealt 6 protsendi peale.

Ligi pooled venelased (45 protsenti) peavad Soomet neutraalseks maaks. 12 protsenti peab Soomet NATO liitlaseks ja 10 protsenti peab Soomest sõjaliselt neutraalseks maaks. Vastanutest 7 protsenti leidis, et Soome on NATO liige.

Iga teine venelane (50 protsenti) arvab teadvat hästi Talvesõda ja 24 protsenti on sellest midagi kuulnud. Neljandik vastanutest (26 protsenti) ütles, et ei tea Talvesõjast midagi. Peterburi elanikest on Talvesõjaga kursis 70 protsenti vastanutest.

NLiidu rünnakut Talvesõjas peavad venelased põhjendatuks seoses turvalisuse ja Leningardi kaitsega (35 protsenti) ja Soome ohu ning vaenuliku suhtumisega NLiitu (29 protsenti). 13 protsenti vastanutest ütles, et Talvesõja põhjus oli Stalini vallutuspoliitika.

Venelastest 40 protsenti peab Talvesõda õigustamatuks ja 34 protsenti õigustatuks. Sõda õigustamatuks pidavate venelaste hulk kasvas kahe aastaga 11 protsendipunkti võrra (2017. aastal oli see 29 protsenti). 78 protsenti vastanutest märkis, et Soome ja NLiidu vahel toimunud sõda ei mõjuta nende suhtumist Soomesse praegu. Kaks aastat tagasi vastas nii 65 protsenti.

Vastanutest 8 protsenti on kuulnud või lugenud palju vene perede probleemide kohta Soomes ja 25 protsenti on sellest kuulnud või lugenud midagi. 63 protsenti venelastest ei olnud lugenud midagi neist juhtumitest – nende osakaal kasvas kahe aastaga 8 protsendipunkti (2017. aastal 55 protsenti).

Pooled vastajatest ütlesid, et usaldavad Vene infokanaleid, mille järgi on Soome võimud teinud nende juhtumite puhul venelastele liiga ja ligi kolmandik (29 protsenti) märkis, et nende juhtumite kohta on raske leida objektiivset infot. 16 protsenti märkis, et ei usalda Vene infokanaleid (2017. aastal 22 protsenti).

Uuring viidi üle Venemaa läbi juunis-juulis ja sellele vastas 1600 venelast mitmelt poolt venemaalt. Peterburis ja Leningradi oblastis viidi uuring läbi juulis-augustis. Mõlemad küsitlused viis läbi Levada Market Research. Veamarginaal on 3,4 protsenti.

Kommentaarid
(Külastatud 241 korda, 1 külastust täna)