Soomes kaovad pankade koodinimekirjad ja teenused lähevad telefoni, aga mis siis, kui telefon kaob? Hävinud seade võib peatada üldse asjaajamise – tegutse nii

Soomes jäävad pankade koodinimekirjad ajalukku ning pangad nõuavad klientidelt mobiiliteenuseid ja kaheastmelist tuvastamist. See on suurendanud mobiiltelefoni olulisust. Telefoni kadumine võib omakorda tähendada katastroofi. Kuidas talitada, et nii ei juhtuks?

Kui isiku tuvastamiseks kasutatav telefon kaob või see varastatakse, tuleks kõigepealt võtta ühendust pangaga, vahendab MTV.

Pangas tuleks võtta ühendust klienditeeninduse või eraldi sulgemisteenindusega. Sulgemisteenindusega tuleks võtta ühendust siis, kui telefonis on ka pangakaartide andmed.

Kui mobiilne seade satub võõrastesse kätesse ja klient sellest kohe teatab, siis läheb vastutus seadme väärkasutuse eest pangale samamoodi nagu kaotatud pangakaartide puhul.

Kui seadet enam tagasi saada pole võimalik, siis tuleb päevakorda uue hankimine. Panga koodirakenduse aktiveerimiseks võib olla tarvis uuesti kontakti pangaga, kuna uue seadme aktiveerimiseks peab kasutama reeglina seadet, kus rakendus oli varem aktiveeritud.

Danske Banki info kohaselt on mitu võimalust rakenduse aktiveerimiseks uues seadmes, kui vana on kadunud. Käesoleval sügisel saab rakenduse aktiveerida kasutades vana koodinimekirja. Klient võib saada aktiveerimiseks koodi mobiiltelefonile, aga sellisel juhul peab olema telefoni number pangas registreeritud.

Nordea puhul tuleb võtta ühendust klienditeenindusega. Kui vana seade on rikkis või seda ei saa kasutada, siis tuleks võtta ühendust pangaga.

Võimalike kadumiste ennetamiseks tuleks rakendus aktiveerida korraga võimalikult mitmes seadmes. Nordea koodirakenduse ja OP-panga mobiilivõtme rakenduse saab aktiveerida korraga mitmes seadmes. Danske Banki tuvastamisrakenduse saab aktiveerida korraga vaid ühes seadmes. Kui rakendus aktiveerida uues seadmes, siis vanas see enam ei tööta. Tulevikus on võimalik aktiveerida ka Danske rakendus mitmes seadmes.

Nii Nordea kui Danske on teatanud, et loobuvad aasta lõpuks üldse varasematest koodinimekirjadest. Kui kliendil pole mobiiltelefoni, saab pangast tasuta eraldi koodigeneraatori.

OP pank aga ei loobu koodinimekirjast. Lisaks kasutatakse kliendi tuvastamiseks SMS-koodi, mis saadetakse eelnevalt kliendi poolt registreeritud telefonile. Kui telefon läheb kaduma, siis pole koodinimekirjast kasu.

Lisaks koodinimekirjale on OP-pank võtnud kasutusele mobiilivõtme rakenduse, mis toimib samal põhimõttel nagu Nordea ja Danske tuvastamisrakendused. Kui klient mobiiltelefoni ei kasuta, siis pole võimalik OP internetipanga teenust kasutada. Kui mobiiltelefon kaob, saab kasutada panga telefonipanga teenust või ajada asju pangakontorites.

Isegi kui mobiiltelefon ja sellesse salvestatud tuvastamisrakendus satub võõrastesse kätesse, paanikaks põhjust pole. Paljast rakendusest netipanka sisenemiseks ei piisa. Kõigi kolme panga tuvastamisrakendused on kaitstud kliendi enda poolt määratud salasõna, PIN-koodi või biomeetrilise tuvastamisega nagu sõrmejälje lugeja. Seetõttu ei tohiks salasõna ega PIN-koodi kuhugi üles kirjutada. Ka telefoni tuleks kaitsta eraldi PIN-koodi ja ekraani lukustuskoodiga.

Turvariskide minimeerimiseks tuleks telefonides tarkvara aegsasti uuendada. Enamasti on võimalike andmelekete puhul nõrgim lüli telefoni kasutaja ise. Kaheastmelise tuvastamise nõue on seotud Euroopa Liidus septembris jõustunud uue makseteenuste direktiiviga.

Euroopa Liit leiab, et seni kasutatud koodinimekiri on liiga kergesti kopeeritav. Direktiivi eesmärk on muuta makseteenused turvalisemaks ja kaitsta tarbijaid.

Kommentaarid
(Külastatud 805 korda, 1 külastust täna)