Seagripi vaktsiini tagajärjel haigestunud 24-aastane soome naine ootab siiani hüvitist ja tunnistab, et suhtumine on selline, et oleks parem, kui teda poleks üldse olemas

24-aastane soomlanna Hanna haigestus narkolepsiasse vahetult pärast seagripi vastu vaktsineerimist. Tema väitel ei kata makstud hüvitised haigestumisega kaasnevaid kulutusi.

Hanna võttis vaktsiini Pandemrix 8. klassis. Juba järgmisel suvel märkas ta, et naerdes lähevad jalad all nõrgaks. Varsti uinus terve keha juba koolis olles ning tal esinesid ebatüüpilised agressiivsushood. Need häired lõid läbiviielise õpilase elu sassi, vahendab MTV.

Õpetajad hakkasid koju helistama ja küsima, kas laps on stressis. Kahtlustati, et ta tarvitab narkootikume, kui ta käis mööda seinu ja uneles.

Kui tulid esimesed uudised narkolepsia ja Pandemrixi seose kohta, sai Hanna kohe aru, milles asi. Ta läks arsti juurde taotlema narkolepsia testi. Algul tema üle lihtsalt naerdi. Selle peale ütles tüdruk, et tema jaoks pole asi enam naljakas.

Uuringud siiski tehti ära ja Hannal tuvastati seagripi vaktsiinist tulenev narkolepsia-katopleksia sümbioos. Pärast seda on Hanna saanud Soome ravimikindlustushüvitist, aga ta ei pea seda piisavaks. Ta ei taha täpset summat avalikustada.

Hanna räägib, et kui tegemist on inimelu hinnaga, siis pole seda palju. Soome ravimikindlustus ei anna samuti numbreid välja. Hüvitised sõltuvad konkreetsest isikust ja kuludest.

Seagripi vaktsiiniga seotud hüvitisi on makstud summas 10,5 miljonit eurot. Hüvitamise otsuseid on tehtud 276. Hüvitisteks on kogutud raha 30 miljonit eurot.

Hanna lõpetas aastavahetusel kooli ja läks tööle. Praktika tegi ta läbi täistööajaga, aga märkas 5 kuu järel, et tööaega peaks vähendama. Nüüd teeb ta tööd nädalas 80 protsendi ulatuses.

Hanna tunnistab, et see on hea lahendus, aga see ei tähenda, et ta töö ajal ei uinuks. Seda juhtub igapäevaselt. Ta taotleb sissetuleku vähenemise hüvitist ja talle maksti seda eelmise aasta lõpuni. Pärast seda pole ta hüvitist saanud, kuna haigusele vaatamata on ta tunnistatud täiesti töövõimeliseks. See on naist muserdanud.

Arst on tunnistanud, et naine on parandamatult haige. Sellele vaatamata peab Hanna ka 10 aasta pärast seda tõestama. Ta on aru saanud, et sellised juhtumid tahetakse tunnistada olematuks ja nö vaiba alla lükata. „See ühiskond on andnud mõista, et oleks parem, kui mind poleks olemas, et istuksin lihtsalt kodus ja ei nõuaks endale midagi,” räägib Hanna.

Kommentaarid
(Külastatud 838 korda, 1 külastust täna)