Pärast M/S Estonia uppumist juhtis kohapeal päästetöid M/S Silja Europa soomlasest kapten Esa Mäkelä. Ta ütles, et ei uskunud algul, et laev nii kiiresti uppus.
Mäkelä ütles, et tormihoiatus oli antud ja seetõttu hoidis laev Helsingist väljudes ranniku äärde. Pärast Hankot võeti hoogu maha. Kapten läks magama ja komandosild jäi vahitüürimehe hoole alla. Siis Rootsi suunduvad laevad veel Maarianhaminas peatust ei teinud. Peatus tuli hiljem seoses tax-free müügi muutustega, vahendab Helsingin Sanomat.
Soome lahel oli mitu Stockholmi suunduvat laeva. Silja Europa järel tulid veel Viking Mariella ja Tallinnast väljunud Estonia. Kapten äratati kell poole kahe ajal öösel, kui Estonia oli sattunud merehätta.
Hiljem selgus, et Estonia vöörivisiir oli tugeva lainetuse tõttu ära tulnud. Tugevalt kaldus laevast saadeti hädateade kell 1.22. Kõigepealt üritas sellele vastata Silja Europa järel tulnud Viking Mariella, aga Silja Europa tüürimees suhtles Estonia meeskonnaga algul inglise ja siis soome keeles Estonia kolmanda tüürimehe Anders Tammersiga. Tammers kutsus Europat ja Mariellat appi, kuna laev oli tugevalt kreenis (kaldus).
„Todella pahalta näyttää nyt tässä kyllä (tõlkes: Väga hull on olukord küll nüüd siin),” olid Tammersi viimased sõnad.
Kui Europa pööras Estonia õnnetuskohale, siis arvati, et hakatakse laevalt inimesi päästma. Kapten ütles, et ei uskunud, et Estonia ära uppub, vaid arvas et laev on vee peal, põhi ülespoole.
Estonia kadus Europa radaripildilt juba enne kella kaht öösel. Varsti pärast seda sai Esa Mäkelä ülesande Turu merepäästekeskuselt – keskuse ülem Mikko Montonen määras Silja Europa kapteni päästeoperatsiooni juhiks, kuna Europa oli olnud Estoniaga raadioühenduses. Montonen tundis Mäkelät.
Määramine tähendas seda, et kõik päästelaevad pidid raporteerima Silja Europale. Õnnetuskohale saabus korraga palju laevu. Europa jõudis õnnetuskohale kella 2.30 ajal. Lähemal olnud Mariella jõudis kohale veerand tundi enne seda. Estoniat ei paistnud kusagil.
Pärast seda saabus sündmuskohale lisaks parvlaevu nagu Silja Symphony, Viking Isabella ja Finnjet. Õnnetuspaigale läheneti ettevaatlikult, merd prožektoriga valgustades. Meres oli näha päästeparvesid, inimesi ja igasugust prügi.
Päästeoperatsioon oli ilma tõttu väga keeruline. Tugev tuul triivis nii laevu kui parvesid ida poole. Laevadel oli tegemist, et omavahel mitte kokku põrgata. Ellujääjaid üritati veest välja tõsta.
Isabella ja Symphony lasid alla päästeliumäed, et inimesed saaksid neist kinni võtta. Teised laevad lasid alla päästeparvesid, et inimesed saaksid neist kinni võtta. Laevadele suudeti tõsta 30 inimest.
Õnneks oli Soome soetanud Super Puma kopterid. Veel 1979. aastal kasutati kaubalaeva Malmi õnnetuses vaid Rootsi koptereid. Kõigepealt jõudis kohale piirivalve Super Puma Turust. See tõstis veest välja ligi kolmandiku päästetutest. Hommikuks suudeti kopteritega päästa 104 inimest.
Estoniast pääses pärast uppumist välja vaid ligi 300 inimest. Kõik meres olijad uppusid või külmusid. Ellujääjad olid ainult parvedel. Silja Europale toodi viis ellujäänut kopteriga.
Selline õnnetus mõjutab inimesi eri moel. Osa päästetutest olid nii šokis, et nendega ei saanud üldse kontakti. Osa aga tulid komandosillale tänama.
Kuues Silja Europa päästetu tuli laevale omal jõul vastu hommikut enne kella viit. Eestlasest mees oli parves ja laevaga üritati sõita parve kõrvale, aga see polnud lihtne. Kui mees nägi, et laev eemaldub, hüppas ta merre, ujus päästeredeli juurde ja ronis ise üles. Kapteni väitel on inimene ikka imelik olend, kui suudab midagi sellist pärast kahte tundi külmas merevees hulpimist.
Hommikul kella 9 paiku tõsteti veest välja viimane ellujäänu. Pärast seda tõsteti üles surnukehad. Surnukehasid laevale ei toodud, need viidi kopteritega kas mandrile või Utö saarele.
Laevad said loa lahkuda õnnetuspaigalt päeval peale lõunat. Silja Europa jäi sündmuskohale kuni õhtuni.
Kaptenile jäi meelde laeva reisijate reaktsioon. Laevas oli üle 2000 reisija. Suur osa reisijatest olid šokis, oli ka selliseid arvamusi, et hommikust ei saa süüa, kuna ümberringi ujuvad laibad.
https://www.hs.fi/kotimaa/art-2000006254033.html
