Helsingi piirkonda elama asunud välismaalastest peavad end soomlasteks kõige enam somaallased, mõneti üllatuslikult kõige vähem aga eestlased.

Soome elama asunud eesti, vene, inglise, somaali ja araabia keele kõnelejad peavad end valdavalt Soome ühiskonna liikmeteks, aga mitte soomlasteks, vahendab Yle.

Soomlaste jaoks tuli üllatusena, et isegi eestlased, kes on kultuuriliselt soomlastele väga lähedased, tahavad tulla Soome ainult tööle, aga mitte päriseks elama. See näitab, et kuigi Soome tahetakse meelitada välismaalt inimesi, on raske kedagi päriseks elama saada.

Helsingis välismaalaste sulandumist uurinud teadlane Pasi Saukkonen ütles, et valdav osa Soome läinud eestikeelsetest inimestest kavatseb tulevikus Eestisse naasta.

Kõige rohkem samastavad end Soomega somaallased, kes peavad end võrdselt nii soomlaseks kui somaallaseks.

Samuti on Soome ühiskonda paremini sulandunud ingliskeelsed inimesed, kellel on palju soomekeelseid tuttavaid ja sõpru, aga kelle soome keel on kõige kehvem.

Somaallastel on Soomes seevastu soome keele oskus kõige parem. Sellele vaatamata pole pooltel neist soomlaste hulgas ühtegi tuttavat või sõpra.

Soome ühiskonda sulandumise osas on aga väga suur probleem, kui inimesel pole soomlastega üldse kontakti.

Välismaalased peavad Soome tööturgu väga raskeks. Isegi ingliskeelsed tunnevad, et neid töökohal tõrjutakse. Üldpilt on aga selline, et välismaalsed on Soomes elamisega rahul.

Teadlaste arvates annab Helsingi piirkonnas tehtud uuring pildi terve Soome kohta. Välismaalastena arvestati uuringus nii neid, kes olid Soome tulnud välismaalt kui neid, kelle mõlemad vanemad olid sündinud välismaal. Uuringus vastas küsimustele 1500 inimest eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses.

https://yle.fi/uutiset/3-10996752